Ilmselt peaksid sa teda olema isiklikult kohanud, et täielikult mõista mu kerget ärevust ja paanikat.
C kutsus oma ülemuse täna õhtul meie uut maja vaatama. Tegelikult vist ülemus ise ütles, et ta tuleb nüüd külla, võtab ühe kolleegi ühes ja ega C eriti pikalt ega laialt ei protesteerinud ka loomulikult.
Nad saavad hästi läbi ja igal muul juhul oleks ma kahe käega ja suurima rõõmuga nõus ükskõik keda võõrustama. Aga C ülemus on selline natukene aukartust äratav, väga iseteadlik ja väga omapärane, Yves Saint Laurent'i ülikonnas tööl käiv monsieur. Temaga on küll üsna lihtne jutu peale saada ja me oleme alati väga kenasti läbi saanud (üldse mitte väga ammu oli ta ju minugi ülemus, sest töötasin samas firmas, kus C) aga...
Mind valdab hetkel natukene selline tunne nagu peaksin kahe tunni pärast suupisteid pakkuma Rootsi kuningale või näitama Obamale oma magamistuba. OMG ühesõnaga.
Ma loomulikult kurtsin C-le eile pool õhtut, kuidas meil on siin kõik ju alles täiesti poolik, mida ta siin ometi vaatab. Töötoas kaunistavad ühte seina äärmiselt praktilised pruunid pappkastid, sest mul pole olnud ei aega ega kohta, kuhu viimaseid asju lahti pakkida; garaažis valitseb korralagedus ja kaos, sest riiulid on kokku panemata ja nii ütlemata mugav on igasugune jama ja ebavajalik kraam garaaži uksest sisse visata- hops, eluruum saab hetkega korda; pildid seisavad siiani põrandal seina najal ja ootavad oma õiget kohta, ma pole seda muidugi veel leidnud; elutoas on ikka veel laes kaks lambipirni, sest mulle ei meeldi ükski lambipoe lamp; puudu on pool köögimööblist, suur söögilaud, nõudekapp, tubade garderoobisüsteemid, kamin.... aiast ei ole üldse mõtet rääkidagi... Mul ei ole kardinaidki! Mõistad, mu kodu ei näe üldse selline välja nagu mu peas olev ideaal, ja üldse mitte ei näe see sellise kodu moodi välja, mida ma tahaksin C ülemusele esitleda.
Ega sellest halamisest mingit kasu muidugi polnud. Võluväel üleöö miski ju ei muutu. Jätsin kurtmise sinnapaika ja otsisin hoopis tolmuimeja ja mopi välja, olgu tal siis vähemalt puhas varbaalune.
Bisous
Bisous
No comments:
Post a Comment