Hei!
Veetsin täna hea mitu tundi arvutis pilte sorteerides ning vanu kaustu kustutades ja uusi tekitades. See on üks selline tüütu töö mu meelest, mida ainult hästi vihmase ilma korral ja erilise laisklooma olengus võib vahel ette võtta. Täna juhtusid mõlemad korraga kohal olema, nii et kasutasin siis juhust. Pärast oli muidugi hea olla ja mõnusalt puhast desktopi vaadata, niikaua kuni mul poole aasta pärast uuesti see sorteerimisetuhin peale tuleb. Leidsin mitu kausta pilte, mis blogisse pole kunagi jõudnud. Täna on siin näiteks mõned meenutused vanemate suvisest puhkusereisist. Ilm ei olnud tol pärastlõunal küll üldsegi mitte suvine aga see meid ei takistanud. Kauguses ähvardavalt kõmisev äikesepilv muutis matka ainult ägedamaks ja vaated dramaatilisemaks. Vihma me ei saanudki enne, kui juba autos kodu poole suund oli võetud.
Meie siinpoolses maailmanurgas jagub neid kõrgemaid mägesid ja ilusaid vaateid ikka päris mitme nurga peale. Vanematega vallutasime siinse kõrguselt teise mäetipu 1247 meetrit, kusjuures kõige kõrgeimas tipus on meil tegelikult siiani veel käimata. Sügisestes värvides on mäed mu meelest eriti võluvad, loodetavasti õnnestub meil sel sügisel seegi vallutusretk ette võtta. Kuigi mine sa tea. Viimastel nädalavahetustel on meil õnnestunud käia peamiselt vaid aianduspoodide ja aiamaa vahet ning ainsad vaated, mida me imetleme jäävad aiapiirdest sissepoole.
Mäed olid vist vanematelegi kõige põnevamaks ja meeldejäävamaks vaatamisväärsuseks. Looduse erakordsusele on ükskõik kui unikaalsel arhitektuuril või maailmakuulsal monumendil ikka võrdlemisi keeruline vastu panna. Kuna kodumaine maastik pakub meil hoopiski teistlaadi võluvaid (ja ütleme ausalt üsna lagedaid) vaatepilte, siis seda erilisemalt mõjuvad siinsed mäetipud ja nende vahel looklevad kitsad autoteed.
Hästi natukene just nende mägede pärast kolisin ma ju üleüldsegi just siia Prantsusmaa nurka.
Kui C hakkas pärast kooli lõppu omale siia töökohta otsima ning me rääkisime minu siia kolimisest, siis said asukoha valikul üksjagu määravaks justnimelt needsamad mäed ja siinse piirkonna neli aastaaega. C teadis väga hästi, et kõrged mäetipud mu südame hoopis kiiremini tuksuma panevad ja et meie Eesti loodus nende eriliselt kõrgete pinnavormidega just eriti tihedalt ei hiilga. Loomulikult tõi meid siia regiooni ennekõike siinne pikaajaline tekstiilitööstuse ajalugu aga eks neid ettevõtteid leidub ikka mujal ka. Me oleksime võinud kodu luua hoopiski mõnes vahemere äärses kuurortlinnas või kesk-prantsusmaa lagedatel väljadel või Normandie piirkonna tuulises kalurikülas. Mul on hea meel, et me just siia sattusime. Ma ei tüdine neist mäevaadetest mitte kunagi.
Bisous
No comments:
Post a Comment