Hei!
Peaaegu kaks nädalat saime oodata, enne kui lõpuks eile maalijad oma parandustöödega lõpetasid. Ega nad ühte kindlat põhjust osanudki välja tuua, miks need praod ülesse tekkisid. Natuke oli põhjuseks vist liigne värvikogus, mis uue masina oskamatust käsitlemisest tulenevalt meie seintele sattus. Natuke vist sellepärast, et aluskrundil ei lastud ikka piisavalt kaua kuivada, enne kui värv peale pandi. (Jah, jah, meil oli kiire selle sissekolimisega.) Ja lõpuks vist natuke ka seetõttu, et maja oli tol hetkel külm ja niiske ning on nüüd poole aastaga liikunud ja paisunud. Ühesõnaga, umbes täpselt nendel põhjustel nagu me ise arvasimegi, need praod tekkisid aga ei pidavat olema tõenäoline, et kunagi uusi veel kuskilt välja ilmub. Parandustööd tehti üsna kiirelt tubades ära aga järgmisel nädalal tullakse ikkagi veelkord tagasi, et elutoa seinad ka ära lõpetada. Õnneks saab kõik tööd teha ära ilma segadust korraldamata, nii et me ei peagi suuremat sorti kolimisaktsiooni ette võtma. Juhheiii!
Täna hommikul teipisime siis meie magamistoas kõik nurgad, servad ja liistud üle, võtsime värvipurgilt kaane ja tegime rulli värviseks. Ja asusime tööle.
Mina sain endale alustuseks terava otsaga pintsli ja tegin enamasti kõiki täpsust ja kannatlikkust vajavaid töid. Näiteks maalisin lae ja seina ühenduskohti, mis oli mu meelest küll kogu ürituse kõige ebamugavam ja aeganõudvam töö. Kes iganes peab kunagi lage värvima- palju edu. C vehkis samal ajal kõrval rulliga ja kattis kõik suured pinnad. Siuh säuh. Tööjaotus kujuneb meil tegelikult alati hästi lihtsalt ja loogiliselt. Täpselt nii, et kumbki saab oma tugevamaid külgi ära kasutada ja just talle enim meeldivamat osa teha. (Kui see lae osa välja arvata, siis tegelikult mulle selle väikese pintsli tööd täitsa sümpatiseerisid.) Vahepeal vahetasime rolle aga ausalt öeldes väsis mu käsi üsna ruttu sellest suurest rullist ja C-l sattus natuke liiga palju värvi igale poole mujale (näiteks sokkidele) kui liistuvahedesse.
Hommikul täiesti algajatena alustanuna tõdesime õhtul, et seinavärvimises ei olegi absoluutselt midagi keerulist. Päris ausalt öeldes, meil on täiega hea meel, et me oma tuhanded endale otsustasime hoida. Vaja on head värvi, kvaliteetseid töövahendeid ja lõbusat kaaslast. Me jõudsime päevaga kõikidele seintele ühe kihi värvi kanda, vahepeal turul ja poes käia ja lõunauinakugi teha. Homme kanname peale teise kihi värvi ja ongi valmis.
Kuigi osade fotode pealt vaatasin, et tundub kuidagi väga lillakas olemine siis tegelikkuses on värv ikka sinakas-hallikas, prantsuse keeles on tal nimeks bleu orage ehk siis eestikeeli näiteks tormisinine. Sõltuvalt seinast ja valgusest domineerib kord rohkem üks- kord teine, aga üldmulje on pigem rohkem sinine.
Umbes esimesest rullitõmbest oli selge, et me panime oma värvivalikuga täiesti....
täppi. Ise ka ei suutnud seda õnne uskuda, muudkui värvisime ja ohkasime kordamööda- appi, kuidas mulle see toon ikka meeldib. Täpselt sellist me varasemalt ette kujutasimegi ja mul on eriti hea meel, et ma oma helesinisest unistusest selle kasuks loobusin.
No ja kuna me siin praegu oma valikute ja tehtud tööga nii rahulolevad oleme, siis otsisime kohe üles värvikataloogi ja valime nüüd järgmist tooni...
to be continued....
Bisous
No comments:
Post a Comment