Ma armastan kargeid ja lumiseid talvehommikuid. Ma võiksin jäädagi hommikuse sooja teetassiga peos neid läbi akna imetlema. Toasoojas on sellise hommikud õige natuke mõnusamad aga päris ausalt öeldes ei oleks mul midagi ka ühe jalutuskäigu vastu. Aknast näeb ju ainult ühte puud. Aga jalutuskäiguks on kindlasti vaja villaseid sokke ja käpikuid. Meil on siin hetkel ainult mõned miinuskraadid aga kõik inimesed, kellega rääkima juhtud, lihtsalt peavad korra vestluse jooksul mainima KUI külm ikka on. Mulle meeldib selle peale mainida, et ma igatsen lapsepõlves üpris tavapäraseid kahekümneni ulatuvaid miinuskraade. Muahhahaaa.
Kõige mõnusam vaade on meil siin läbi elutoas olevate maast-laeni akende. Ja eriti vahva on see vaade koos kingiks saadud origami jõulutähega, mis täiesti kogemata sobitub ideaalselt nendesse sinakas-hallidesse külmadesse loodusetoonidesse.
Origami on cool. Keegi võiks mulle õpetada, kuidas sellist tähekest teha. See oleks päris äge oskus.
No comments:
Post a Comment