Köök

Eelmisel aastal umbes täpselt samal ajal kirjutasin ma samasugust postitust. Sellest, kuidas me oma unistuste kööki planeerime- mõõdame, joonistame ja mõni meist veedab natuke liiga palju vaba aega pinterestis. Mul tegelikult ei ole jututeemad otsa saanud, lihtsalt mõnede asjadega läheb siin vahel arvatust natuke rohkem aega.

Blogiarhiivis ringi kolades leidsin 2017. aasta jaanuarist postituse sellest, kuidas me Ikea valmis(mass)toodangu ja eritellimusel mööblitisleri juures valminud mööbli vahel valime (link SIIN). Märtsikuust leidsin aga pildid äsja saabunud esimesest köögiosast (näed neid SIIT). Nii veider on praegu vaadata neid pilte veel täiesti tühjast majast ja mõelda, et see kõik oli siin nii vähem kui aasta tagasi. Kohati tundub nagu oleks sissekolimisest ikka juba päris palju aega möödunud, samas mäletan ma seda köögimööbli saabumise päeva nagu see oleks eile olnud. Oeh. See oli üks äge päev. Aga need tühjad (osati veel värvimata seintega ruumid) on ikka väga kummalised vaadata.

Et miks ma ometigi jälle köögimööblist pajatan?
Me oleme lõpuks jõudnud niikaugele, et kogu ülejäänud puuduoleva mööbli tellimus on sisse antud. Uhiuus ahi ja pliit on juba nii mitu kuud töötoa nurgas kükitanud, et tunduvad sealse loomuliku mööblina juba. Mine või muna praadima.
 Neid eelmise aasta postitusi lugedes tuli välja, et eelmise aasta alguses lootsime me ülejäänud köögi osad suve lõpus või sügise alguses kätte saada. Tegelikkus lükkus enam-vähem pool aastat edasi, sest me ei võitnud vahepeal ühegi lotoga peavõitu. Aga väga mööda me oma ennustustega ka ei pannud. Kuskil oktoobris sai selgeks, et meie jaanuarikuine materiaalne seis võimaldab selle kuluka ostu ära teha ja nii me hakkasimegi end koguma, et jooniseid teha. Ausalt, sa ei kujuta ette, kui mitu n̶ä̶d̶a̶l̶a̶v̶a̶h̶e̶t̶u̶s̶t̶ kuud me seda tööd edasi lükkasime. Rääkisime samal ajal kõigile asjahuvilistele kuidas me muudkui planeerime ja joonistame aga valmis ei saa, sest see on ikka uskumatult keeruline ja aeganõudev töö. Meil oli palju toredaid vabandusi. Tegelikkuses treenisime kohustuste irratsionaalse edasilükkamise meistrivõistlusteks. Oleks raudselt esikoha saanud. Lõpuks ühel pühapäeva õhtul tegime joonised kahe tunniga ära ja kolm päeva hiljem oli tellimus mööblimeistri laual. Procrastination at its best!

Köök on meil U-kujuline, millest praegu on valmis aknaaluse seina mööbel. Seal on ka mu kõige lemmikum idee terves kodus- aknaalune kraanikauss. See pole loomulikult minu originaalne idee- pinterest on selliseid kööke täis aga mul on kohutavalt hea meel, et ma sellele ideele kindlaks jäin ja oma tahtmise sain. Praegu on sealt ülihea naabrivanaema järel luurata. Kui pöögihekk kõrgeks kasvab, siis tuleb ilmselt tulbipeenart imetlema hakata.

Nüüd oli vaja paika panna ka teise seina mööbel- see osa, kuhu lähevad muuhulgas ka pliit ja ahi ning kolmas- nö baarileti osa.

Aasta hiljem köögi planeerimisega jätkates loobusime paljustki sellisest, mis eelmisel aastal tundus absoluutselt kindel asi olevat. 

Kõrgema baariosa asemel hakkab kogu köögimööbel olema ühel ja samal tasapinnal. Eelkõige sellepärast, et me lihtsalt ei suutnud seda ülemineku osa hästi toimima panna. Ei vaimusilmas ega joonisel. Lisaks hakkas üha rohkem kummitama mõte sellest, et baariletina on oluliselt kõrgem pind küll väga äge- kasvõi hommikuse teetassi joomiseks aga kui mugav oleks seal näiteks sibulate hakkimine ette võtta?
Samuti jääb ära alguses nii kindel tundunud ümar baariots. Tegime paberist mulaazi ja puha aga kaugemalt vaadates jäi see kuidagi ebaproportsionaalselt väike ja imelik. Suurema jaoks polnud jälle piisavalt töötasapinda. Niisiis jätsime ära.
 Neid loobumisi oli veelgi aga samal ajal on ka asju, mille peale me aasta tagasi ei mõelnudki ja mis nüüd tunduvad täitsa mõistlikud ja vajalikud. Näiteks tuleb baarileti osa alla kaks suurt väljatõmmatavat sahtlit. Sellist mis hakkavad mahutama majapidamise kõiki potte-panne. Kõik sõbrad väitsid, et need on hüper-super praktilised ja mugavad- me proovime siis.
Juba olemasoleva mööbli aastase kasutamiskogemuse põhjal avame teise nurgakapi hoopiski väljapoole, et kõige kaugemasse nurka oleks ka lihtne ligipääs. Praegune nurgakapp on üks ääretult ebamugav tegelane ja uue mööbli lisandumisega muutub veel kordades hullemaks. Ma ei kujuta ette, mis ebavajalikke asju me sinna nurka küll hoiustada võiksime.

Mikrolaineahju koht oli samuti tükk aega jube peavalu. Polnud ühtegi sellist kohta, kuhu ta oleks sobinud, eriti seetõttu, et talle on vaja tagada ju ka ligipääs elektripistikule. Vahepeal kaalusime täiesti tõsiselt ta köögist täielikult väljaviskamist ja majapidamisruumi ümber kolimist. Me oleme väga väga harvad mikrolaineahju kasutajad, korra isegi mõtlesime, et äkki pole meil teda üldse vaja. Aga jõudsime oma arutlustes lõpuks niikaugele, et igaks juhuks peaks vist ikka alles jätma. Niisiis oli talle ikka kohta vaja. Ja ühel ilusal päeval tuligi meile idee. Need on alati ilusad päevad, kui mõni tükk aega kummitanud probleem täiesti ootamatult lahenduse saab. Leidsime talle üsna ebatavalise koha- ta hakkab elama kraanikausi all kapis. Nagu mõni köögikummitus. Saab sinna omale riiuli ja ligipääsu pistikule (loodetavasti ei saa ligipääsu veele) ja nii on ta meil ikka igaks juhuks olemas aga mitte pidevalt silma all. Pole just mingi ilus vaatamisväärsus nagunii. 

Kolm prügikasti (segaolmejäätmed, pakendijäätmed ja kompost) mahutasime samuti kappi peitu. Luksus, mida just mitte kõik inimesed ei saa oma köögis rakendada. Ma ei tea, kuidas see päris täpselt võimalik on, aga lisaks kõigele eelnevalt mainitule, mahuvad kõik meie muud asjad samuti kappidesse/sahtlitesse ära ja seda ilma ühegi seinakapita. Neid me ei taha. Seintele lähevad kolm võrdlemisi kitsast riiul/kasti- üks maitseainetele ja kaks kohvile-teele ning ülejäänu jääb puhtaks vabaks ja hingavaks seinapinnaks.

Meil hakkab olema kokku uskumatud 5 meetrit ja 45 cm puhast töötasapinda. Ma ei tea, missuguseid kõikvõimalikke nipsasjakesi ma sinna koguda võiksin? Ennast teades panen ma sinna ilmselt ühe potilille ja kaks puuviljakaussi ja sellega asi piirdub ka. C sõnul armastan ma tühja puhast (seina, riiuli, toa) pinda natuke liiga palju, et see oleks normaalne.

Mööblitellimus sai eelmisel nädalal sisse antud aga sellega ei kaasnenud sugugi toredad uudised. Kuigi mööblitisleril peaks praegu olema madal hooaeg- see osa aastast, kus tellimuste arv jätab üsna palju vaba aega, siis sel aastal on neil ootamatult hoopiski liiga palju tööd. Kohe niipalju, et meile öeldi, et kuni aprillini on nende kalender täis. Aprillini!! Ma arvasin, et ta teeb natuke halba nalja. Ma nimelt kujutasin ette, et me saame C sünnipäevakülalistele juba uues ilusas köögis süüa teha. Panna veiselihahautise cocotte'is pliidile podisema ning juustukoogi ahju küpsema. C sünnipäev on veebrari lõpus. Ma peaksin vist natuke vähem asju ette kujutama.
Nüüd me siis lihtsalt ootame ja loodame, et meie tellimus topitakse kuhugi vahele ja see saab näiteks märtsis valmis.

PS: Järgmisel korral, kui siin köögimööbliteemaline postitus ilmub, siis selleks, et kogu uuest köögist pilte näidata. Luban, rohkem ei planeeri midagi. 

Bisous