Hei! Loodan, et sul olid vahvad kevadpühad. Ilmast hoolimata, eks. Ma nägin, et Eestisse tõi lihavõttejänes šokolaadimunade asemel hoopiski kuhjaga lund.... Vaesekesed!
Meie selleaastased lihavõttemunad olid seekord kõik peidetud Brüsselisse. Otsisime nii pissiva poisi kui ka pissiva tüdruku juurest, šokolaadimuuseumi banaanipuu lehe alt, metroost ja hotelli voodi alt- ei ühtegi. Nad oskavad seal vist natuke liiga hästi seda munamängu. Aga me ei olnud üldse kurvad, et korvid tühjaks jäid. Me nimelt leidsime Brüsselist hoopiski minu ema ja veetsime pühade pika nädalavahetuse kolmekesi linna uudistades. Nii vahva oli ema näha üle pika aja.
Leidsime esimesi pisikesi märke kevadest aga enamasti olime külma tuule ja vihmasabinate meelevallas. Otsisime üles Brüsseli "suuremad" ja väiksemad vaatamisväärsused (need kõige "suuremad" on ju reaalsuses tegelikult üsna tibatillukesed ja natuke naljakad ka).
Hariliku kultuuriprogrammi asemel viisime ema hoopiski Brüsseli kuulsaimasse baari, et tal oleks pärast isale ägedaid jutte rääkida. Muusikamuuseumi jätsime järgmiseks korraks.
Sõime puhkuse puhul kõike seda, mida kodus ei söö- tänavatoitu, burgereid, maailma parimaid friikartuleid ja maailma parimaid vahvleid. Käisime šokolaadimuuseumis, kus ei olnud tegelikult midagi väga erakordset- kui põske pistmiseks antud erakordselt magus šokolaadikomm välja arvata. Peitusime vihma eest kaubamajade galeriidesse ja imetlesime vaateaknaid. Ja värvilisi lihavõttemune, sest noh, kevadpühad ju ikkagi.
Hästi vahva oli niimoodi ühes Euroopa linnas kokku saada ja kvaliteetaega veeta. Seda peab kindlasti kordama.
Bisous
No comments:
Post a Comment