Tegelikult võiks selle postituse pealkirjaks olla vabalt ka "nüüd ma tean, mis sa eelmisel nädalal tegid", või midagi muud analoogset. Nagu "7 päeva, 7 pilti", ainult seekord ilma piltideta.
Selle kuu alguses olime Brüsselis, eelmine nädalavahetus kesk-prantsusmaal, järgmine nädal ootab ees Amsterdam ja Holland... Meil pole tükk aega olnud nii vaheldusrikast ja kilomeetrirohket kuud. Aprillis koguneb neid viimaseid me autole jälle üks ilus number aga nagu C ütleb- ega me auto vaatamiseks ole mõeldud. Mulle väga meeldivad ta üliloogilised ja lihtsad eluvaated. Nii me pakimegi pea kõik nädalavahetused auto kord rohkem-kord vähem asju täis, kirjutame paar uut cd (sest hollandikeelset raadiot ei taha mõista meist kumbki) ja uus seiklus võib alata.
Selle kuu alguses olime Brüsselis, eelmine nädalavahetus kesk-prantsusmaal, järgmine nädal ootab ees Amsterdam ja Holland... Meil pole tükk aega olnud nii vaheldusrikast ja kilomeetrirohket kuud. Aprillis koguneb neid viimaseid me autole jälle üks ilus number aga nagu C ütleb- ega me auto vaatamiseks ole mõeldud. Mulle väga meeldivad ta üliloogilised ja lihtsad eluvaated. Nii me pakimegi pea kõik nädalavahetused auto kord rohkem-kord vähem asju täis, kirjutame paar uut cd (sest hollandikeelset raadiot ei taha mõista meist kumbki) ja uus seiklus võib alata.
Eelmine nädalavahetus korraldasime C parimale sõbrale üllatussünnipäeva. Üürisime selleks puhuks kesk-prantsusmaal (sest sõpru tuli nii Pariisist, Strasbourgist, lääne-prantsusmaalt kui ka ida-prantsusmaalt) 30 inimesele mõeldud külalistemaja. Meid sai kokku 25 ja sünnipäevalaps arvas kuni peosaali ukse avamiseni, et ta hakkab sel nädalavahetusel sõpru uude koju kolima. Muahhahaaaa. Mulle nii meeldib kui üllatused reaalsuseks saavad.
Seoses selle natuke suuremat sorti peoga olid meil eelmisel nädalal käed-jalad tegemisi täis. See vabandab ka mu vahepealset väikest blogipausi, eks. Aitäh.
25 inimesele kuue söögikorra välja mõtlemine ja ettevalmistamine ei ole just päris mu igapäevane ülesanne. Kuigi saime sellest hoolimata vist päris hästi hakkama. Laupäevasele õhtusöögile oleks võinud natuke rohkem lihakraami varuda aga keegi näljasena magama ei läinud. Magamine jäi üldse muide väga napiks sel nädalavahetusel. Me tellisime ilmataadilt superilusa kahekümne nelja soojakraadiga ilma ja saime öö läbi väljas olla, hommikusööki terrassil süüa ja mälestuseks kaasa võtta ilusad esimesed päevitusrandid. Ega me keegi väga uskunud, et ilmataat tellimuse täitmisega nii hästi hakkama saab, sestap päevitasimegi põhiliselt kaela ja mõned ka käsivarsi ja absoluutselt kõik said omale natuke punase nina ja otsaesise.
Et tegu oli kostüümipeoga, siis lisaks kõige vajaliku kaasa pakkimisele, väga mitmele toidupoe külastusele, saali dekoratsioonide meisterdamisele, ülesannete jagamisele ja nimekirjade mahakriipsutamisele, õmblesin ma eelmisel nädalal meile ka kostüüme. Peo teemaks olid videomängude karakterid, sest sünnipäevalaps on väikest viisi geek, mistõttu polnud meil väga pikalt vaja teema üle pead murda. Ülejäänutele sobis see teema kusjuures samuti- absouluutselt kõikidel olid kostüümid- oli rohkem kui kaks super mariot, terve pesakond pikachu'sid, mingisuguseid moodsamaid võitlejatüüpe, kellest ma ei tea midagi, sest see pole üldse minu teema.... Me olime C-ga ms. packmani kummitused- üks kollane ja teine punane.
Kui me pühapäeva õhtul õnnelikult aga ikka päris väsinult koju jõudsime, ootas meid ees mõnusalt roheline aed. Reedel kui peoks asju autosse üritasime mahutada just rääkisime sellest, et kõik on siin veel alles pungades, mets on pigem halli-pruunikirju kui roheline, esimesi lehealgeid on vaid kaskedel näha... Pühapäeva õhtul kui me aiale ringi peale tegime, ei suutnud me ära imestada, kui äkki roheline kevad kohale jõudis. Mustsõstrad, tikrid, vaarikad, aroonia- kõikidel lehed juba täitsa lahti, roosidel niisamuti. Mu rabarber kasvatas omale kahe päevaga 5 sentimeetri pikkused jupid. Varsti võiks muruniiduki välja kaevata, sest muru kasvab siin praegu mühinal.
Iga päev sajab natuke vihma ja paistab natuke päikest. Päeval on 17-18-20 kraadi sooja, öösel u 6. Kevad on üks ütlemata äge aastaaeg. Õhus on nii palju ootusärevust ja rõõmu kõige väiksematest asjadest.
Eelmise nädala esmaspäeval, umbes täpselt pärast seda kui ma olin Brüsseli kohvri lahti pakkinud, pesumasina käima pannud, lilled ära kastnud, kaamerast pildid arvutisse ümber tõstnud ja valmis diivanil mõnusalt rahulikku õhtut veetma, ootas meid hoopiski kokkusaamine maja fassaadi tööde juhatajaga. Läheb värvimiseks!
Plaani järgi aprilli teises pooles ehk siis juba järgmisel nädalal. Ma ei saa aru, kuidas need nädalad kogu aeg nii kiiresti lähevad. Kui meid vahepeal just lume- või mingisugune muu torm ei taba. But what are the chances of that happening? eksju 😉
Ühe maja värvimiseks pidi kuluma nii umbes üks nädal. Aknad kaetakse kinni, tellingud ehitatakse ümber, keegi sisse ega välja ei pääse...
Tegelikult nii hull ei pidanud lugu olema. Lubati, et muru jääb alles ja ümber maja kulgev kivitee samuti. Praegu värvitakse ära need neli maja, mis juba jupp aega valmis on olnud, alustades meie ees olevast "toredast" vanaemast. Need kaks eesmist alles ehitusjärgus olevat maja pidavat saama värvikihi kuskil juunikuus.
Need samad kaks maja on muide juba peaaegu valmis. Juhul kui sa mõlgutad kolimise mõtteid või elad juba kohvrite kuhja otsas. Me käime iga päev pärast seda kui töömehed on lahkunud majade juures uudistamas. Põnev on ju. Nüüd küll enam sisse ei saa, sest uksed-aknad on ees aga aknast sisse näeb ikka. Igatahes, mõlemas majas on praegu pooleli siseseinte püsti panek ja elektrikaablite vedu. Täpselt samad tööd ja tegemiste järjekorrad nagu meil siin eelmisel aastal.
Eelmisel nädalal piiritleti esimeste majade aiamaad ja terrassid ning tehti korda ka kõikide majade vaheline ühine teejupp, prügikastide hoiuala, kanalisatsioonipumba ümbrus... Siin hakkab vaikselt kord ja ilme maad võtma. Kui majad värvitud ka saavad on siin juba nagu päris elurajoon ja mitte enam kaootiline ehitustanner.
Pärast seda kui me Hollandist oleme tagasi jõudnud ja ma olen blogisse jõudnud vähemalt kaks tulbiteemalist postitust kirjutada (koos lõputu pildireaga loomulikult), peaks valmis olema meie köögimööbel. Töötasapind, uste ja riiulite puit ning kõik muud vajaminevad materjalid on juba tisleri ateljeesse jõudnud (huh. vähemalt on nüüd kindel, et puidutehas ei ole vahepeal nende tootmist lõpetanud ja me ei peagi köögi teist poolt valgeks värvima). Ehitamisega ei pidavat olema veel alustatud aga kaua selle köögimööbli valmistamisega siis ikka läheb. Kolm? Neli? päeva.
Me saime vahepeal valmis kaevatud ja kompostitud meie peenramaa. Sel nädalavahetusel on plaanis laduda kiviplokkidest müür ümber ja kiviplaatidest tee keskele. Pilte näed nädalavahetusel. Aiapiiret tahaks ka sel nädalavahetusel vist panna aga vaevalt et selleks aega jätkub. Ma teen alati liiga palju plaane ja siis olen sunnitud need järgijäänud muudkui järgmisesse nädalasse kolima.
Meie hästi toredate naabrite juurde kolis 27ndal märtsil verivärske uus elanik. Oli teine umbes 52 sentimeetrit pikk ja 3,4 kilogrammi raske. Käisime eelmise nädala ühel õhtul uuele pereliikmele tere ütlemas ja vanematele rohkelt unetunde soovimas.
Selline pisike kokkuvõte meie eelmisest nädalast.
Bisous
No comments:
Post a Comment