Kui sa oleksid selle nädala esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval meie uksele koputanud ning lahke loaga sisse astunud, oleksid sa kõigil neljal päeval eest leidnud just täpselt sellise allpool fotodel nähtava olengu. Selle kohe otsa saava nädala tähelepanu keskpunktiks olid elutoa kahe suure akna kardinad.
Esmaspäeval sisse astudes oleksid sa olnud tunnistajaks sellele, kuidas ma söögilaua all 9 meetrit kangast juppideks lõikan. Thank god meil on ikka hiiglama palju seda põranda ruumi, et kõik need kilomeetrid kangast vabalt ära mahuvad. Alguses käsi natuke värises, sest kangas oli hirmkallis ja teistkorda ju lõigata ei saa aga tuleb välja et ei lõiganudki viltu. Esmaspäeval jõudsin veel esimese kardina külgservad ja ülemise ääre valmis õmmelda, enne kui seinakell hilisöist tundi näitama hakkas.
Teisipäeval meid külastades oleksid sa näinud, kuidas ma esimesele kardinale kardinarõngaid paigaldan. Jällegi, selleks tööks oli vaja 4 meetrit 60 sentimeetrit kangast ühekordselt laiali laotada ja mul jäi seal kõrval isegi ruumi üle tantsimiseks.
Ma ei ole kunagi kardinarõngaid ise paigaldanud. Need on mu esimesed taolised kardinad, sest ma arvasin alati, et nende kardinarõngaste paigaldamiseks on spets masinat vaja, mis maksab hirmus palju, on jube keeruline ja oma üsna väikese kasutuskordade arvu tõttu üks üpris ebaratsionaalne ost. Tegelikult tuli välja, et absoluutselt ilma ühegi abivahendita (pisikesed käärid välja arvata) saab ise kodus väga edukalt nö clips-tüüpi rõngaid paigaldada. Poes müüdavate valmiskardinate metallist rõngad on tõesti spets masinaga paigaldatud aga Prantsusmaal on näiteks üks kardinarõngaste tootja, kes valmistab plastikust rõngaid, mille paigaldamisega saab imelihtsalt igaüks hakkama. Ja kuigi ma alguses pelgasin natuke seda, et nad on plastikust, siis tegelikult on nende lõppviimistlus nii hea, et kardinapuul rippudes ei saa ealeski keegi aru, mis materjalist need rõngad täpeslt tehtud on. Vaevalt, et mõni külaline neid nüüd ninapidi uurima läheb. Või, mis?
Rõngaste täpsed vahekaugused lasin C-l välja arvutada. No et tal ka osalust oleks. Kõikvõimalikud matemaatilised tehted on nagunii tema elu teine suur armastus.
Rõngad paigaldatud, keerasin allääre ära ja riputasin esimese kardina akna ette. Olin omadega üsna rahul ja läksin jälle hilisel tunnil magama.
Kolmapäeval oleksid sa saanud diivanil istuda, klaasikest roosat veini mekkida ja peenralt nopitud aiamaasikaid süüa ning samal ajal jälgida, kuidas ma selle esimese kardina alläärt üles harutan.
Tulin kolmapäeval töölt koju ja otsustasin, et nii ikka ei lähe. Mu esimese kardina alläär oli umbes kaks sentimeetrit liiga pikk, mis tähendas seda, et kardin jäi nii nagu selle postituse viimaselt pildilt paistab- natukene mööda maad lohisema. Kuigi mõnes kodus on meelega sellised pikkused ja vahel sobib see imehästi- luues mu meelest natuke romantilise meeleolu- siis meie koju see ei läinud. Lohisev kardin siis, mitte romantiline meeleolu. Mulle tundus, et meil siin peavad nad olema millimeetri pealt vaid õrnalt põrandat riivavad...
Võtsin siis kätte ja harutasin kogu 4.60 meetrit alläärt üles. Mõõtsin akna ees rippuvate kardinate uue pikkuse välja. Kinnitasin pikkuse esmalt nööpnõeltega ja seejärel triikides. Lõikasin üleliigse kanga ära. Keerasin allääre ühekordselt tagasi ja õmblesin üle. Ja riputasin kardina akna ette tagasi ja olin tehtud tööga jälle ülimalt rahul. Nüüd sai täpselt nii nagu olema pidi.
Lisaks sellele jõudsin õmmelda teise akna kardina (pikkus 2.30 laius 4.40) küljeõmblused ja tugevdada ülemise ääre. Paigaldasin sinnagi kardinarõngad, mõõtsin allääre välja ja õmblesin üle.
Neljapäeval oleksid sa saanud oma klaasikese rosé taga endamisi muiata.
Akna ette riputades selgus, et teise kardina pikkuses on kolm sentimeetrit üleliigne. Jälle lohises. Harutasin muidugi üles ja tegin uuesti.
Mulle tundub, et ma pean selgituseks lisama, et ma muidu oskan küll mõõta ja õigeid pikkuseid välja lõigata. Lihtsalt mõlemal kardinal oli üleliigset kangast esmalt ligi 70 sentimeetrit, mida on suhteliselt võimatu nööpnõeltega tagasi pöörata. Nii me mõõtsimegi mõlema kardina puhul esialgse pikkus suhteliselt tunde järgi välja. Õnneks oli tunne pikem kui vaja. Vastupidisel juhul....oeh, ma ei taha mõeldagi.
Täna on reede. Kardinad ripuvad akende ees ja mulle üha rohkem meeldib siin. Ma ei käinud asjata aasta aega nagu uni C-le peale, et mapeansaamakardinadmakskumismaksab. Siin on kohe hoopis teisel tasandil hubane olemine. Ma ei tea kas see fotodelt hakkab ka välja paistma või peab selle kogemiseks ikka meie ukse taha ilmuma, aga siin on täitsa mõnus olla.
ps: Kuna kardinasalong oli üheksale ostetud kangameetrile natukene palju sentimeetreid juurde mõõtnud (väga meeldiv üllatus), siis ma avastasin, et ma saan samast kangast köögiakna ette ka kardinad. Kardinarõngad tellisin eile õhtul netist ära, selle aja jooksul kui need kohale jõuvad, võiks kogu ülejäänud töö ka ära teha...
Ma ei löönud pead ära ja viltu ka ei lõiganud. Juhhuuu!
Insener.
Ma ei ole kunagi kardinarõngaid ise paigaldanud. Need on mu esimesed taolised kardinad, sest ma arvasin alati, et nende kardinarõngaste paigaldamiseks on spets masinat vaja, mis maksab hirmus palju, on jube keeruline ja oma üsna väikese kasutuskordade arvu tõttu üks üpris ebaratsionaalne ost. Tegelikult tuli välja, et absoluutselt ilma ühegi abivahendita (pisikesed käärid välja arvata) saab ise kodus väga edukalt nö clips-tüüpi rõngaid paigaldada. Poes müüdavate valmiskardinate metallist rõngad on tõesti spets masinaga paigaldatud aga Prantsusmaal on näiteks üks kardinarõngaste tootja, kes valmistab plastikust rõngaid, mille paigaldamisega saab imelihtsalt igaüks hakkama. Ja kuigi ma alguses pelgasin natuke seda, et nad on plastikust, siis tegelikult on nende lõppviimistlus nii hea, et kardinapuul rippudes ei saa ealeski keegi aru, mis materjalist need rõngad täpeslt tehtud on. Vaevalt, et mõni külaline neid nüüd ninapidi uurima läheb. Või, mis?
Rõngaste täpsed vahekaugused lasin C-l välja arvutada. No et tal ka osalust oleks. Kõikvõimalikud matemaatilised tehted on nagunii tema elu teine suur armastus.
Rõngad paigaldatud, keerasin allääre ära ja riputasin esimese kardina akna ette. Olin omadega üsna rahul ja läksin jälle hilisel tunnil magama.
Kolmapäeval oleksid sa saanud diivanil istuda, klaasikest roosat veini mekkida ja peenralt nopitud aiamaasikaid süüa ning samal ajal jälgida, kuidas ma selle esimese kardina alläärt üles harutan.
Tulin kolmapäeval töölt koju ja otsustasin, et nii ikka ei lähe. Mu esimese kardina alläär oli umbes kaks sentimeetrit liiga pikk, mis tähendas seda, et kardin jäi nii nagu selle postituse viimaselt pildilt paistab- natukene mööda maad lohisema. Kuigi mõnes kodus on meelega sellised pikkused ja vahel sobib see imehästi- luues mu meelest natuke romantilise meeleolu- siis meie koju see ei läinud. Lohisev kardin siis, mitte romantiline meeleolu. Mulle tundus, et meil siin peavad nad olema millimeetri pealt vaid õrnalt põrandat riivavad...
Võtsin siis kätte ja harutasin kogu 4.60 meetrit alläärt üles. Mõõtsin akna ees rippuvate kardinate uue pikkuse välja. Kinnitasin pikkuse esmalt nööpnõeltega ja seejärel triikides. Lõikasin üleliigse kanga ära. Keerasin allääre ühekordselt tagasi ja õmblesin üle. Ja riputasin kardina akna ette tagasi ja olin tehtud tööga jälle ülimalt rahul. Nüüd sai täpselt nii nagu olema pidi.
Lisaks sellele jõudsin õmmelda teise akna kardina (pikkus 2.30 laius 4.40) küljeõmblused ja tugevdada ülemise ääre. Paigaldasin sinnagi kardinarõngad, mõõtsin allääre välja ja õmblesin üle.
Neljapäeval oleksid sa saanud oma klaasikese rosé taga endamisi muiata.
Akna ette riputades selgus, et teise kardina pikkuses on kolm sentimeetrit üleliigne. Jälle lohises. Harutasin muidugi üles ja tegin uuesti.
Mulle tundub, et ma pean selgituseks lisama, et ma muidu oskan küll mõõta ja õigeid pikkuseid välja lõigata. Lihtsalt mõlemal kardinal oli üleliigset kangast esmalt ligi 70 sentimeetrit, mida on suhteliselt võimatu nööpnõeltega tagasi pöörata. Nii me mõõtsimegi mõlema kardina puhul esialgse pikkus suhteliselt tunde järgi välja. Õnneks oli tunne pikem kui vaja. Vastupidisel juhul....oeh, ma ei taha mõeldagi.
Täna on reede. Kardinad ripuvad akende ees ja mulle üha rohkem meeldib siin. Ma ei käinud asjata aasta aega nagu uni C-le peale, et mapeansaamakardinadmakskumismaksab. Siin on kohe hoopis teisel tasandil hubane olemine. Ma ei tea kas see fotodelt hakkab ka välja paistma või peab selle kogemiseks ikka meie ukse taha ilmuma, aga siin on täitsa mõnus olla.
ps: Kuna kardinasalong oli üheksale ostetud kangameetrile natukene palju sentimeetreid juurde mõõtnud (väga meeldiv üllatus), siis ma avastasin, et ma saan samast kangast köögiakna ette ka kardinad. Kardinarõngad tellisin eile õhtul netist ära, selle aja jooksul kui need kohale jõuvad, võiks kogu ülejäänud töö ka ära teha...
Ma ei löönud pead ära ja viltu ka ei lõiganud. Juhhuuu!
Insener.
Kui mu mälu mind ei peta, siis ma sain selle õmblusmasina vist oma viieteistkümnendaks sünnipäevaks.
Lohisevad.
Väike sneak peak kardinate õmblusprotsessist, valmiskardinaid ning enne ja pärast pilte elutoast näed juba järgmises postituses.
Bisous
Bisous
No comments:
Post a Comment