Lubasin eile kirjutatud postituses vastvalminud kardinaid näidata ja ühtlasi saab siin piiluda natuke ka meie elu- ja söögituppa. Kohta, kus me tegelikult argipäevaselt kõige rohkem aega veedame ning kuhu kõik külla tulnud sõbrad ja pereliikmed alati kogunevad.
Elutuba on me lemmikpaik kodus, sest siin on nii-iiii palju ruumi, õhku ja valgust. Varahommikust hilisõhtuni, isegi tormistel päevadel. Vihmasabinat me muide tuppa ei kuulegi. See oli alguses hästi hästi veider aga nüüd on tormide ajal kuidagi eriti kindel olemine.
Kuigi selle toaga oleme vist kõige vähem vaeva näinud (tubades said ju näiteks kõik seinad värvitud, samas kui siin on hetkel veel ikka alles ehitajate originaalne valge värv), on sellest saanud meie kodu süda. Septembris saabuva kamina paigalduse järel võib ülejäänud toad ilmselt üürile anda.
Mõningad pisidetailid on aga siingi loomulikult veel puudu- diivani esine vaip, tugitooli kõrvane lauake ja kootud tumba ning seinakell näiteks. Mõningaid asju tahaks veel lisada, muuta ja ümber teha- diivanilaua võiks üle värvida, kuskile nurka võiks mahtuda üks pisike eritellimusel valminud puhvetikapp, tugitoolile tahaks uue tumedama katte õmmelda... Ja tegelikult võiksid seinad ka mingi toredama värvi või tapeedi omale saada. Aga kõik need asjad tulevad järgemööda. Praegu on siin juba hea. Eriti kui laual on rukkililled ja tuba lõhnab oma aia maasikate järgi.
Enne:
See halva telefonikaamera kvaliteediga foto on tehtud eelmise aasta 15. märtsil. Nii jube veider on vaadata ja mõelda, et vaid natuke rohkem kui aasta eest kõrgus terrassi ukse/akna taga niisugune hiiglaslik mulla ja ehitusprahi mägi. o m g.
Ja no muidu on ka vist üsna lihtne kümme erinevust kokku saada?!.
Pärast:
Bisous
No comments:
Post a Comment