Nii nagu eelnevadki "random thoughts" postitused- siit tuleb üks jada igasuguseid mõtteid. Ma päris täpselt ei tea, kuhu ma välja jõuan aga et ma pole jupp aega blogisse kirjutama jõudnud, tundus see loogilisim viis jälle otsa lahti tegemiseks.
Aiaentusiast minus valutab siin vaikselt südant, sest mu hoole ja armastusega külvatud muru on täiesti kollaseks kõrbenud ja köögiviljad kannatavad kroonilise janu all. Meil on teist nädalat järjest kolmkümmend ja pluss soojakraadi. Päevaks lähevad kõik aknakatted ette, öösiti on kõik aknad lahti, selga ei oska midagi panna, sest enamus ajast on lihtsalt liiga palav olla. Vihmaveetünni vesi saab ka kohe-kohe otsa, siis tõstab pead väike raamatupidaja minus ja hakkab järgmist vee-arvet kalkuleerima.
Aiaentusiast minus valutab siin vaikselt südant, sest mu hoole ja armastusega külvatud muru on täiesti kollaseks kõrbenud ja köögiviljad kannatavad kroonilise janu all. Meil on teist nädalat järjest kolmkümmend ja pluss soojakraadi. Päevaks lähevad kõik aknakatted ette, öösiti on kõik aknad lahti, selga ei oska midagi panna, sest enamus ajast on lihtsalt liiga palav olla. Vihmaveetünni vesi saab ka kohe-kohe otsa, siis tõstab pead väike raamatupidaja minus ja hakkab järgmist vee-arvet kalkuleerima.
Ma jõudsin ühes pühapäevases pildipostituses vist põgusalt mainida, et me saime omale vahepeal ilusa kiviplaatidest terrassi. Siis oli tal veel äär puudu aga seegi tehti ühel ilusal päeval ära ning ühel veelgi ilusamal päeval tõid töömehed terrassi äärde tekkinud kraavi täiteks mitu mitu kärutäit mulda ka. Ma natuke kurtsin, et töö on muidu nagu lõpetamata. Võeti kuulda. Nüüd on kõik terrassi ääred tasased ja vaja oleks muru külvata aga nende eelpool mainitud soojakraadidega ei ole vist tark tegu. Ootab septembrit, et jahedamaks läheks.
Et terrassi peal mõnusalt hubane oleks, ostsin kaks laternat. Sellised peaaegu põlvekõrgused, kuhu mahub mõnusalt paks küünal sisse. Õhtul jätsin laternad küünaldega terrassile, kui järgmisel päeval töölt koju tulin, olid küünlad laterna sisse ära sulanud nagu aprillipäikese kätte jäänud lumememmed. Porgandist nina asemel vaatas õnnetust küünlaloigust vastu vaid üksik valge taht....
Et terrassi peal mõnusalt hubane oleks, ostsin kaks laternat. Sellised peaaegu põlvekõrgused, kuhu mahub mõnusalt paks küünal sisse. Õhtul jätsin laternad küünaldega terrassile, kui järgmisel päeval töölt koju tulin, olid küünlad laterna sisse ära sulanud nagu aprillipäikese kätte jäänud lumememmed. Porgandist nina asemel vaatas õnnetust küünlaloigust vastu vaid üksik valge taht....
Mainisin juba, et meil on siin natuke soe?
Koos selle soojalainega tuli peale ka puhkusevaim. Kolm nädalat on veel jäänud ja siis ja siis.... Siis me puhkame. Ja sõidame. Samal ajal on tööl muidugi kibekiire, sest kõik tahavad loomulikult tellimusi enne kolmenädalast suvepuhkust kätte saada. Ehk siis tööl pole absoluutselt puhkuse tunnet aga kui tööukse kinni paned, siis on juba selline tunne, et paneks plätud jalga ja läheks randa... Või Norra fjordidesse matkama.
Meil oli veel paar nädalat tagasi täiesti sisutühi kalender aga tänaseks on kuidagi märkamatult kõik nädalavahetused kuni septembri keskpaigani bookitud. Eesootaval nädalavahetusel tuleb naabritega grillipidu ette võtta, sest vastasel juhul on meil järgmine võimalus 8-9 september.
Eelmine nädalavahetus olime Alsace'is sõprade juures, käisime Strasbourg'i filharmooniaorkestri hooaja lõpukontserdil. Sellest eelneval nädalavahetusel korjasime sõprade kirsipuult umbes 20 kilo kirsse ja panime koos suhkru ja rabarberiga purki. Talvevarude kogumine on täies hoos.
Eelmine nädalavahetus olime Alsace'is sõprade juures, käisime Strasbourg'i filharmooniaorkestri hooaja lõpukontserdil. Sellest eelneval nädalavahetusel korjasime sõprade kirsipuult umbes 20 kilo kirsse ja panime koos suhkru ja rabarberiga purki. Talvevarude kogumine on täies hoos.
Maasikamoosist jäime sel aastal ilma, sest siis kui meie ärkasime, ja otsustasime, et täna on parim päev maasikamoosi teha, oli maasikahooaeg millegipärast juba läbi saanud. Meid ainult unustati teavitamast. Õnneks leidub teisigi toredaid marju ja vist üks hetk laupäevast ka. Klassikute kõrval tahaks sel aastal katsetada virsiku-vanilje kooslusega, uputada kollased ploomid gewurztraminer'i veini sisse ja proovida teha vaarikamarmelaadi.
Eesootaval nädalavahetusel peame naabritega grillipidu ja rohime lillepeenraid, sest järgmisel nädalal ootan külla oma eesti sõpru, kes päris esimest korda siiakanti satuvad. Ma arvan, et nad tulevad vaatavad, kas maja seinad said ikka sirged. Nendega on meil mägede ja veiniistanduste vahepeal plaanis ka torti süüa, sest üks siin saab hästi õige varsti aasta vanemaks. Juhhheiiiiiiii !!!!!
Peaaegu nagu sünnipäevakingitusena saavad järgmisel nädalal valmis mu uued prillid. Siin kehtib prillide retsept kolm aastat, mille jooksul võid prille vahetada niipalju kui süda lustib ja rahakott kannatab, ilma et peaks silmaarsti juurde kontrolli minema. Elementaarne kontroll tuleb poes nii või naa läbi teha
. Pärast kolme aastat läheb vaja kuupäevadele vilistavat perearsti, kes retsepti pikendab või rendez-vous'd silmaarsti kabinetis. Meie linnas on oftalmolooge kaks, kummagi ootejärjekord on keskmiselt 12 kuud. Prantsusmaa silmaarstid võiks vabalt kanda ohustatud liikide nimekirja.
Minu retsept sai päev enne prillipoodi astumist läbi aga õnneks olid nii prillipoe töötaja kui ka mu perearst kuupäevade osas väga chill, nii et sain hõlpsasti retseptipikenduse. Mu miinused ei olnud kolme aasta jooksul kraapsugi süvenenud aga ka mitte paranenud, nii et silmaarsti külastuse võisin ilma liialt muretsemata järgmisesse aastasse lükata. Nüüd tahaks juba uusi prille kanda.
Eelmisel kolmapäeval algasid siin suured suvised allahindlused, mis tähendab seda, et mu meilikast on igal hommikul pahna täis. -50 siin ja -70 seal; -20 kui ostad kaks asja; kolmas täitsa tasuta kauba peale; ja nii igal hommikul....
See nädal algas vist juba deuxième démarque, mis tähendab kestvate soodushindade veel umbes poolitamist... Täiesti ulmeline, kui suurt kasumimarginaali see nö tavahind ikka sisaldab. Ma olen küll mitu õhtut poodides jalutanud, sest seal on tavaliselt kliimaseade aga kaasa pole midagi toonud. Mulle jäävad alati millegipärast rohkem silma need mitte-allahinnatud tooted ja uue kollektsiooni kaup.
Panen siinkohal nendele mõtetele punkti, et järgmiseks korraks ka midagi jääks.
Bisous
Peaaegu nagu sünnipäevakingitusena saavad järgmisel nädalal valmis mu uued prillid. Siin kehtib prillide retsept kolm aastat, mille jooksul võid prille vahetada niipalju kui süda lustib ja rahakott kannatab, ilma et peaks silmaarsti juurde kontrolli minema. Elementaarne kontroll tuleb poes nii või naa läbi teha
. Pärast kolme aastat läheb vaja kuupäevadele vilistavat perearsti, kes retsepti pikendab või rendez-vous'd silmaarsti kabinetis. Meie linnas on oftalmolooge kaks, kummagi ootejärjekord on keskmiselt 12 kuud. Prantsusmaa silmaarstid võiks vabalt kanda ohustatud liikide nimekirja.
Minu retsept sai päev enne prillipoodi astumist läbi aga õnneks olid nii prillipoe töötaja kui ka mu perearst kuupäevade osas väga chill, nii et sain hõlpsasti retseptipikenduse. Mu miinused ei olnud kolme aasta jooksul kraapsugi süvenenud aga ka mitte paranenud, nii et silmaarsti külastuse võisin ilma liialt muretsemata järgmisesse aastasse lükata. Nüüd tahaks juba uusi prille kanda.
Eelmisel kolmapäeval algasid siin suured suvised allahindlused, mis tähendab seda, et mu meilikast on igal hommikul pahna täis. -50 siin ja -70 seal; -20 kui ostad kaks asja; kolmas täitsa tasuta kauba peale; ja nii igal hommikul....
See nädal algas vist juba deuxième démarque, mis tähendab kestvate soodushindade veel umbes poolitamist... Täiesti ulmeline, kui suurt kasumimarginaali see nö tavahind ikka sisaldab. Ma olen küll mitu õhtut poodides jalutanud, sest seal on tavaliselt kliimaseade aga kaasa pole midagi toonud. Mulle jäävad alati millegipärast rohkem silma need mitte-allahinnatud tooted ja uue kollektsiooni kaup.
Panen siinkohal nendele mõtetele punkti, et järgmiseks korraks ka midagi jääks.
Bisous
No comments:
Post a Comment