Uus kodusisustuses

Paar päeva enne eelmise aasta lõppu avastasime end ühest üsna kentsakast olukorrast. Olime hästi suure hurraaaaga kõik sõbrad (ja lõpuks naabrid ka, sest seltskond oli juba nagunii suur, kaks täiskasvanut ja üks beebi lisaks poleks enam eriliselt midagi muutnud) aastavahetuse pidustusteks enda juurde kutsunud. 

Meil on siinsete sõpradega kujunenud välja traditsioon igal aastavahetusel erineva pere juurde koguneda. Kuna me varasemalt elasime natuke kitsamates tingimustes, kus 10+ inimese magama mahutamine ei kvalifitseerunud isegi mitte mission impossible alla, siis kuni majaostuni ei olnud me veel kordagi aastavahetuse pidu saanud korraldada. Tuleb välja, et uues kodus on aga ruumi umbes terve maa ja ilm, sest seekord anti võõrustaja roll meile peaaegu et küsimatagi.

Umbes kaks päeva enne esimeste külaliste kohale jõudmist hakkasime tegema esimesi ja viimaseid ettevalmistusi peoks ehk: Käisime toidupoes- pärast mida, ei olnud meie külmkapp kunagi varem nii palju süüa näinud. Käisime C endises töökohas kangast toomas ja õmblesin sellest laualina. Lõikasime-kleepisime kokku happynewyear silte ja lauakaunistusi. Panime šampanjapudelid garaaži külma. Otsisime välja kõik madratsid ja magamiskotid ja mõõtsime ära toad ja tegime kõikidele külalistele magamiskoha plaanid. Lauaplaani tegema ei hakanud, küll aga taipasime me ühel hetkel selle peale mõelda, et siis järgmise asjana taibata, et meil pole laua ümber isumiseks piisavalt istekohti.

Vaata, kuni eelmise aasta viimaste päevadeni leidus meie majapidamises 4 korralikku tooli ja 1 taburet. See viimane kuulub mu yuka puule. Kahele inimesele on neljast toolist igapäevase elu jaoks aga rohkem kui küll. Ja kõikide eelnevate pidustuste ajal oleme me kuidagi hakkama saanud nelja garaažis elava päevinäinud aiatooli kasutuselevõtuga, nii et see toolipuuduse probleem tabas meid üsna ootamatult. 

 Meie seekordses peoseltskonnas pidi olema 11 inimesest. Koos naabritega 13.

Küll me nuputasime, kuidas 11 inimest viie tooli peale ümber laua istuma panna. (Sest ma keeldusin neid nelja suurt ja kulunud aiatooli seekord tuppa toomast.) 

Kaalusime buffet-stiilis õhtusööke- et ei istugi kõik koos laua ümber vaid igaüks leiab ise omale nurga, kus nosida aga vaata prantslastega see variant väga hästi läbi ei lähe. Õhtusöök tähendab siin meie seltskonnas ikka seda, et kõik istuvad üheskoos tundide viisi laua taga. Niisiis, ei mingit buffet. Kaks-ühel-toolil oli ka üks päris tore variant ja patjadega põrandal piknik samuti (mitte et mul nii palju patju oleks olnud) aga lõpuks tundus kõige loogilisem sammud ikka mööblipoe poole seada. 

Esimeses poes vaatasime neid 10 euroseid kokkuvolditavaid teisel poole maakera tehtud klapptoole, mille oleks saanud kuni järgmise peoni ilusti garaaži paigutada. Aga "tarbetu kola" tunne, et andnud asu. Siis kaalusime IKEA-st lihtsate puidust toolide tellimist (mille oleks saanud pärast praegustega sama värvi värvida) aga need ei oleks mingi nipiga õigeks ajaks kohale jõudnud. Siis otsisime taburette. Samas, mida pärast pidu 6 taburetiga teha? Mul on ainult üks yuka. Taburettidest edasi kuni pangakaardi välja võtmiseni, kestis arutelu, mille jooksul jõudsime kuidagi sinnamaani, et meil on ikka päris toole vaja. Päeva lõpuks ostsime vist kolmandast mööblipoest 4 nende peaaegu kõige kallimat tooli. 

Sest, et kui juba osta, siis ikka ainult midagi sellist, mis väga (mõlemale!) meeldib ja eeldatavasti kaua kestab. Meie puhul siis vähemalt nii kaua, kuni meie igikestev täispuidust söögilaud. Midagi, mis on valmistatud siinsamas riigis ja mille materjalide kvaliteet kannatab nelja teravat silma ja kriitikanoolt. Midagi, mille kallal on vaeva nähtud. Midagi, mis on ilus ja mugav ja noh... see ainus ja õige. 

Kui sa oled üldse kunagi toolijahti pidanud, siis ilmselt on sullegi silma jäänud, et toolid ongi kallid. Ükskõik millisest materjalist nad siis ka tehtud poleks- puidust, metallist, plastmassist... Tool on keeruline. Ja kui veel natukenegi mingit disaini tahta, kvaliteedist rääkimata... Meie neli lõpuks välja valitud tooli läksid maksma väga palju rohkem kui algselt planeeritud aga süda oli rahul. 

Sellise pika looga me oma vanad "ajutise lahenduse" toolid välja vahetasimegi. Plaan on mõne aja pärast kaks samasugust uut veel juurde osta, et suure laua ümber jääks pidevalt 6 tooli. Tol ostmise hetkel oli poes vaid neli viimast aga kuna tegu oli verivärske kollektsiooniga, siis ehk saame u poole aasta pärast lisa tellida. 

Vanad toolid on plaanis alles jätta ja vähemalt üks (või kaks) neist koridoris ka kasutusele võtta. Ma nägin eelmisel aastal nii palju vaeva, et need üle lihvida ja ära värvida ja õiges toonis padjad peale õmmelda, et kahju oleks neid niisama garaaži peita.

Mis puutub vanaaastaõhtusse, siis tol õhtusöögil oli laua ümber neli uut tooli, neli vana tooli, 1 taburet ja kaks vana aiatooli (ikkagi). Ja naabrid jäid tulemata. 

Samuti eelmise aasta lõpu poole diivani nurka jõudnud kahe mererohelise tumba lugu on hoopiski lühem ja sirgjoonelisem. Õieti nagu polegi midagi pajatada aga kuna nad mahuvad täpselt selle postituse pealkirja alla, siis olgu nad siin ära märgitud.

Nad jäid mulle kogemata ühes suvaliseses poes silma oma värvi tõttu. See on täpselt samasugune toon nagu mu suurtel diivanipatjadel. Ja miski, mida vähemalt siinkandis, pole üldse mitte lihtne leida. Kuna padjad lähiajal väljavahetamisele ei kuulu, siis peavad kõik järgnevad aksessuaarid nendega kokku passima aga see mereroheline on natuke keeruline värv ja ma pole veel päris kindel, kas ja mida selle kõrvale tuua. Niisiis oli kõige lihtsam katsuda praegu leida täpselt sama toon. Mis omakorda polnud sugugi lihtne ülesanne, sest nagu ma juba mainisin, seda tooni siiakanti just tihti ei satu.

Ma jalutasin esialgu sealt poest küll ilma tumbadeta koju aga vedasin C sama päeva õhtul ikka vaatama, sest need olid lihtsalt niiiii õiget värvi ja kuna sealtpoolt tuli ka heakskiit, siis need kaks meie juurde jõudsidki. Jällegi, süda oli rahul, sest esimesest silmapilgust tundusid nad need ainsad ja õiged olevat.

Neid on muuhulgas hästi mugav kamina ette lohistada, et seal mõnusalt selga saaks soojendada. #kaksvanainimest

Vot niimoodi hästi pisikeste sammudega me oma kodu praegu sisustame. Mõned suured asjad nagu elutoa ja köögi seinavärv on näiteks veel valimata (aga neid jälle enne ei saa, kui köögi töötasapinna tagaseina ja kamina taguse seina plaadid ei ole paika pandud) aga ilma seinavärvideta on natuke raske igasuguseid muid toone (ja asju) siia praegu lisada, nii et me hetkel lihtsalt ootame ja planeerime ja unistame rohkem kui tegutseme ja ostame. 

Head algavat nädalat!
 Bisous