Täpselt nii nagu mu kõhutunne oli juba pikemat aega kõva häälega sosistanud. Garderoobisüsteemide paigaldamine lükkubki aprillikuusse. C helistas nädala sees mööblitislerile, et uurida kaugel asjad on, sest teatavasti pidi tellimus jaanuari lõpus/veebruari alguses valmis saama. Ma ei tea, kui väga saab 20. veebruari enam jaanuari lõpuks või veebruari alguseks lugeda aga just sellist kuupäeva meile pakuti. Kuna sealt jääb aga ainult natuke rohkem kui kuu aega sinnamaani, kus me saaksime märkimisväärset maksusoodustust, siis ohkasime (no vähemalt üks meist) ja lükkasime kohaletoimetamise ja paigalduse ikkagi aprillikuusse. Täpset kuupäeva veel paika ei saanud aga ma mõtlen, et teine aprill sobiks meile imehästi.
Esimesel aprillil saab juba kaks aastat maja valmimisest. Täitsa uskumatu. Kuhu see aeg küll kadunud on? Kui palju me oleme selle ajaga ära teinud
Garderoobide valmimise kõrval on viimase aja teine põletav küsimus- millal tuleb plaatija?
Aasta alguses, ühel laupäeval käis töömees plaane tegemas ja töö mahukust hindamas ja lubas järgmisel nädalal helistada, et aeg kokku leppida. Me siiamaani ootaks seda telefonikõnet, kui C poleks ise ükspäev toru haaranud ja numbri valinud. Ausalt, ükskõik, kes tegutseb mistahes ehitusvaldkonnas tundub siin olevat hõivatum kui mõne riigi president.
Kuna ainuke tuba, mis jääb eesootavatest ehitustöödest puutumatuks, on külalistetuba, otsustasin ma just selle toa sisustamise praegu ette võtta. Külalistetuba on enam-vähem täpselt selles samas staadiumis nagu ta kaks aastat tagasi kolm päeva pärast sissekolimist jäi. Kui seinavärv (virsikutoon) välja arvata. Selles mõttes, et tegu on täiesti elamis- ja magamiskõlbliku toaga aga mul on vahepeal tekkinud hulga mõtteid, kuidas sealne olemine hubasemaks muuta. Ja lõpuks on mul mingisugune ettekujutus, mis värvitoonid võiksid selle keerulise virsikutooni kõrvale sobituda. Kolmandas toas ei ole peale eelmisest kodust kaasa võetud raamaturiiulite (tumepruunid) ja diivani eriti mitte midagi muud märkimisväärset.
Ma olen juba tükk aega mööda internetipoode kolanud ja selle toa wishlist'i asju lisanud. Tahaks diivanile uue katte panna ja põrandale vaiba leida, akna ette oleks vaja kardinaid, diivani ette pisikest tumbat ja kõrvale öökapikest. Ja siis patju, pleede, meeleoluvalgustit, fotosid tühjalt seisvatesse pildiraamidesse jne...
C-l on veebruari lõpus sünnipäev ja kui ma tahan kuskilt midagi tellida, peaks see mul juba täna ostukorvis olema aga häda on selles, et ma pole ideede genereerimisenigi veel jõudnud. Ma arvan, et ma kirjutan seda siin igal aastal, sest absoluutselt igal aastal on mul tunne, et alles olid ju jõulukingid ja juba jälle on midagi vaja...
Lisaks sain ma suvalisel hetkel vihje, et järgmiseks neljapäevaks oodatakse samuti midagi. Meist kahest on ilmeksimatult C see suur romantik, kes häälekalt valentinipäeva mõttetuks ameerika kommertspühaks tembeldab ent millegipärast siis alati esimesena kingitustest rääkima hakkab.
Neljapäevaks on mul tegelikult isegi idee olemas. Ma reserveerisin meile järgmise reede õhtuks planetaariumisse tähtede vaatamise õhtu ja enne kui ma jõudsin talle järgmise nädalavahetuse plaanidest rääkida, taipasin, et selle passib äkki hoopis kingipakki panna. Me oleme mitu korda rääkinud, et kuna meil on siinsamas linnas planetaarium, et võiks ükskord minna avastama...
Tahaks näha, millega ta mu kingituse romance level'i ületab...
Eelmisel nädalavahetusel realiseerisime me C ühe jõulukingituse. Ma olen selle elamuste kinkimise trendi vist enda jaoks avastanud, sest jõuludeks sai ta päeva ühes ägedas veekeskuses. Ma ei hakka siin pikemalt ja detailsemalt kirjeldama, kui hea oli koledast kõledast pimedast vihmapäevast mulli sisse põgeneda ja terve päev veeta 29kraadise veega basseinides. Ujuda välibasseinis ja lainetega basseinis, ulpida soolabasseinis. Mulistamise vahepeal mõnulesime (väli)mullivannis, lasime liutorudest alla, seiklesime kärestikusel "jõel", higistasime hammamis ja erinevates saunades, käisime soolakambris kopse puhastamas.
Need kaks netist leitud fotot sellest veekeskusest peaksid su külmetavale kerele hästi mõjuma. Või ei?
See veekeskuse külastus pani mind umbes järgmisel päeval internetist ujumiskursusi otsima. Ma olen tegelikult juba tükk aega veeretanud seda mõtet oma peakeses- ma ei oska ujuda aga tahaks õppida.
Kui koolis kolmandas klassis ujumiskursused algasid, sain mina pärast teist tundi kõrvapõletiku ja sinna see minu ujumisoskuse omandamine jäigi.
Täiskasvanuna olen ma nüüd mitu korda tabanud end igatsemas ujumisoskust. Mingid vahetevahel ette tulevad tegemised- suvised mereäärsed puhkused, veepargi- ja spa külastused jms oleksid hoopiski teisel tasemel nauditavad, kui ma ei kardaks pead vee alla panna.
Meil on siin väga mitu avalikku basseini, muuhulgas isegi olümpiabassein ja kodulehtedelt leidsin, et mitmes kohas on täitsa olemas ka ujumiskursused täiskasvanutele. Lisainfo saamiseks tuleb nendega aga natuke otsemalt suhelda, nii et pean helistama ja uurima.
Üks paar meie siinsete sõprade seltskonnast abiellub selle suve lõpus ja eile käisime me tüdrukutega pruudile kleiti valimas. Ma ei tea, kui mitukümment kleiti ta kokku kolmes erinevas salongis selga proovis aga seda õiget vist eile veel ei leidnud. Õhtul tunnistas, et kaks tükki jäid võib-olla kummitama aga kuna tal on neid proovimisi veel plaanis, siis praegu pole veel miski kindel.
Ma ei teadnud, et kleidiproovimine pulmasalongis näeb välja täpselt nagu mõnes ameerika filmis. Kaasa võetud sõbrannad saavad mõnusal diivanil istuda ja lobiseda ja teed juua (okei, ameerika filmides juuakse ainult šampanjat vist), samal ajal kui pruut kardina taga klienditeenindaja abiga kleite selga paneb. Kahe seeliku selgaajamine ja korseti kinnisidumine võtab hoopis rohkem aega kui h&m'is kampsuni proovimine. Igatahes, ühel hetkel tõmbab klienditeenindaja kardinad eest ja siis on meie kord ahhetada, kui ilus ja muinasjutuline ta ikka igas kleidis välja näeb. Täpselt nagu filmis.
See on nii äge, et argipäevade vahele ilusad momendid mahuvad. Kas pole? thank god for weekends Homme oleme jälle tagasi tööl ja harilikus argipäevas. Loodetavasti sünnib neid ilusaid hetki ka järgmisel nädalavahetusel. Või äkki hoopis mõnel argipäeval. Kes teab...
Head uut nädalat igatahes!
Bisous
No comments:
Post a Comment