Friday 15 February 2019

Mis on CrowdFarming? ja Kuidas adopteerida apelsinipuud?

Meil on kevad. Ja apelsinihooaeg. Üleval mägedes on talv ja suusakeskustes on hullumaja.

Sellest, et meil on nädal aega jutti juba olnud esimesed tõeliselt kevadised ilmad (ütleks, et 15 kraadi on juba päris mõnus kevad), räägin ma võib-olla mõnel teisel korral. Sellest ka, et 40 km eemal, seal, kus asub C töökoht, on täpselt samal ajal üle meetri ! lund maas ja vaheaega nautivad prantslased moodustavad suusakeskuseni viivale teele 3 kilomeetriseid parkimisridu.

Kuna meie linnas on sellest talvevõlumaast nii totaalselt erinev olemine ja hingamine, siis on mul selline tunne, et C käib iga päev põhjapoolusele tööle.

Järgmise nädala kolmapäeval peaks mu ukse taha jõudma kastitäis apelsine. Tegelikult ma ei tea, võib vabalt olla, et on lausa kaks või kolm kasti, sest C tegi tellimuse ja ta ei ütle mulle, kui palju ta tellis. Moosikeetmiseks pidi jaguma aga kas saab kolm või kolmkümmend purki, pidi ilmtingimata jääma üllatuseks. Vahet pole. Vist. Üllatused on toredad.

Aga mis värk nende apelsinidega üldse on?

Fb tegi crowdfarmingule siin üksvahe nii palju reklaami, et meil oli tunne, et sellest lahti saamiseks ei ole muud võimalust, kui järgi uurida, mis värk on. No ja natuke hakkas huvitama ka, hästi tehtud reklaam oli. Nii me siis ühel õhtul otsustasime järgi uurida ja.... Meie suureks üllatuseks leidsime eest midagi, mis meie mõttemaailma ja eluviisidega rohkem kui hästi sobis. Kuidas me sellest ometi varem midagi ei teadnud?

CrowdFarming tahab talupidamist kaasajastada ning on selleks loonud uue otsese ja läbipaistva toidu tarneahela. Idee taga on väike seltskond aktiivseid põllumajandustootjaid üle maailma, kuigi suur enamus neist pärineb praegu veel Hispaaniast.
Nende põhiline eesmärk on, et sa tarbiksid toitu, mis tuleb otse tootja põllult sinu ukse taha. Nad tahavad kasvatada või toota vaid vastavalt vajadusele. Tahavad, et sa õpiksid tundma inimest, kes kasvatab seda, mida sa sööd. Et sa tead, kust su toit pärit on ja kuidas seda kasvatatakse.

Täisväärtuslikku toidukorda nendest praegu muidugi veel kokku panna ei saa, üsna tõenäoliselt jääksid sa üsna nälga, kui ainult nendele peaks lootma jääma. Aga sellest hoolimata on nende idee huvitav ja nagu ma alguses mainisin, see on midagi, mida me oskame ja tahame hinnata ning mis võiks vabalt meie elu osa olla.

Ja mu meelest sobib nii mõnigi neist ülihästi originaalseks kingituseks. Mul oli täiega kahju, et C seda oma fb lehel samuti nägi. Mul ei ole ikka veel talle sünnipäevaks kingitust.

CrowdFarmer'iks saad sina, sel hetkel, mil sa talupidajalt midagi adopteerid.
Talupidaja on põllumajandustootja, kalamees, mesilasepidaja, loomakasvataja, kes kasvatab või toodab toodet.
Toode on see, mille sa talupidajalt adopteerid. Selleks võib olla puu, loom, aiaosa...

Luba, ma seletan sulle natuke lähemalt.

CrowdFarmingu lehel on praegu umbes 10-15 talupidajat, kelle toodet sa nö adopteerida saad.
Sergio (teda fb väga aktiivselt meile reklaamiski) peab Hispaanias Valencia's apelsinipuude istandust. Läbi crowdfarmingu kodulehe saad sa tema istandust tundma õppida ja sealt endale ühe apelsinipuu adopteerida. Saad puule nime panna ja puha. Valencia'sse sattudes võid istandusse külla minna ja oma puu juures selfie teha.
Apelsinide korjamise hooajal, mis kestab veebruarist umbes märtsi lõpuni, saadetakse sulle sinu puult korjatud apelsinid. Ühe hooaja (kestab üks aasta) adopteerimine maksab 36 euri (pluss saatmiskulu), mille eest saad sa 40 kilo apelsine. Need saadetakse 10 kg kastides, kusjuures 40 kilo on miinimum ja heal aastal võib vabalt ühelt puult koguda lausa 80kg apelsine. Sul ei ole kohustust miinimumist rohkem tellida ja samuti ei pea sa oma adopteerimist järgmisel aastal jätkama.

Ilmselgelt tänu fb-le on järgmiseks hooajaks Sergio apelsiniistanduses adopteerimiseks järgi vaid üks ainumas puu. Aga crowdfarmingu lehel on veel teinegi Hispaania apelsiniistandus, kus täna hommikul ootas 167 puud oma uut omanikku.

Juhul kui sa apelsine üldse ei armasta, võid sa adopteerida hoopiski näiteks Prantsusmaal
Franche-Comté maakonnas asuvas talus elava lehma. Pruuni-valge kirju Jazzy või Loula või Festina või ühe nende õdedest-vendadest, kes sulle pildilt silma jääb ja armsaks saab. Makstes 42 eurot (+ saatmiskulu) hooaja eest saadetakse sulle selle aasta detsembris lehma piimast valmistatud 2 kilogrammi juustu.

Adopteerida saab ka näiteks Hispaanias kasvavat oliivipuud. Ühe oliivipuu ühe hooaja adopteerimine maksab 76 euri. Oliivipuult kogutakse keskmiselt 40kg oliive, millest saadakse 8 liitrit külmpressitud oliiviõli. Sina saad neli 2l pudelit oliiviõli.

Sellele hooaja hinnale lisandub alati saatmiskulu, mis sõltub sellest, kus riigis sa elad ja palju toode kaalub. Nagu iga asjaga.

Meie jaoks oleks läbi crowdfarmingu oliiviõli ostmise lõpphinnaks kujunenud 90 euri, mis tähendab, et liitri hinnaks tuleb 11.25€. Sellel pudelil, mida me praegu oleme harjunud supermarketist ostma, on liitrihind 8.59€. Nende kahe vahe ei ole sugugi midagi üle mõistuse suurt. Aga selle asemel, et anda suur osa oma rahast supermarketile ja vahendajale ja kokkuostjale ja kes teab veel mitmele vahetüübile... Mis oleks, kui annaks oma raha otse sellele inimesele, kes puud lõikab ja oliive korjab ja õli pressib ja pudelisse villib ja... Pealegi (ja see on selle asja kõige kütkestavam osa) tundub 2.66€ meile ikka üsna väikese summana idee eest, omada kuskil keset Hispaaniat ühte oma isa-nimelist oliivipuud. Näiteks.
Mõttekoht, kas pole.

Veel näiteid. CrowdFarmingu kodulehelt leiad näiteks Filipiinidel kasvava kakao istanduse, kuhu istutatakse sinu valitud nimega kakaopuu ning sellel ajal kui pisike puuke kasvab (saad netist jälgida), saadetakse sulle tema täiskasvanud venna kakaopuu vilju- erinevaid šokolaaditahvleid ja küpsetamiseks mõeldud šokolaadinööpe. See istandus ja idee tundus hästi ahvatlev- me oleme mõlemad magusasõbrad.

Üheks hooajaks võid adopteerida ka Hispaanias kasvava mandlipuu või äädikapuu või aaloe vera taime. Selle viimase adopteerimise eest saadetakse sulle 5 lehte aga me kumbki ei tea, mida nende lehtedega peale hakata. Kuidas ja milleks neid kasutada?
Granaatõunapuudel oli meie meelest ülisoodne hind (arvestades seda, kui palju maksab üks õun supermarketis), mistõttu on need ka juba ammu-ammu kõik välja renditud. Vist nii mõnigi veel oskab arvutada ja leidis, et see on hea diil.
Mis sa arvad sellest, kui keegi kingiks sulle 10 ruutmeetrit riisipõldu? 25 euro (pluss saatmiskulu) eest saadetakse põllulapi omanikule 9 kilogrammi kolme erinevat riisitüüpi. Kolumbias võid adopteerida mini-kohviistanduse, kus sinu omaks saab 12 kohvipuud.

C vaimustus vist kõige rohkem ideest adopteerida meriino lammas, ja temale nimi panna. Lamba villast kootakse sulle 100% ise tehtud meriinovillane tekk. Ühes teises farmis oli veel võimalik lambaid adopteerida, aga sealt saadeti lamba omanikule juustu ja kuna C ei söö absoluutselt juustu, siis see lambakari jäi tema poolt peaaegu täitsa tähelepanuta. No natuke nunnud olid ikka.

Kuna sel aastal oli hästi hea apelsinisaak, siis praegu saab ühest apelsiniistandusest tellida ka lihtsalt kastitäie apelsine, ilma puud adopteerimata. Ma nägin seda täna hommikul seda postitust kirjutades ja ma arvan, et just seda C tegigi.
Ma tean nüüd täpselt palju apelsine kolmapäeval mu ukse taha jõuab. Hahahhaaaaa.
Ma arvan, et ma mängin ikka üllatust edasi.

Kui sulle hakkas ka CrowdFarming huvi pakkuma, siis siit saad inglise keeles sellega põhjalikumat tutvust teha:
 https://www.crowdfarming.com/en
Bisous

No comments:

Post a Comment