Sunday 3 March 2019

7 päeva, 7 pilti

Esmaspäev
Ma alustasin seda kohe otsa saavat nädalat uutes nunnudes sussides. Nii hea tunne oli.
Oleks küll tahtnud natuke pikemaks ajaks pidžaamasse ja sussidesse jääda aga teadmine, et juba nelja päeva pärast (mul ole reede töölt vaba) on mul absoluutne vabadus hommik täpselt nii pikaks venitada kui ise tahan, tegi tööle valmisseadmise hoopis lihtsamaks.
Teisipäev
Sina selle pildi pealt ilmselt aru ei saa aga mu esiku seina peal on ikka veel 2018 aasta kalender. Talk about procrastination. Kusjuures, mul on isegi idee, mida nende seinal rippuvate pildiraamide sisse nüüd panna aga kuna see hõlmab ühe või kahe uue (vähemalt natukenegi sarnase) pildiraami leidmist, natuke arvutamist ja lõikamist ja kleepimist ja seejärel loomingulist paigutustööd, siis ilmselgelt ma.... venitan selle asja elluviimisega.
Niikaua kuni ma seda piltide ideed oma peas veeretan, on siin su ees hoopiski mu uus toataim. Mulle tundus, et kuna kõik mu toalilled elasid talve ilusti üle, siis võin ma omale peatse kevade saabumise puhul midagi uut koju tuua. Ta nimi on zamioculcas (eesti keeles interneti andmetel vist sulgvõhk) aga ta on vähemalt siin üks väga populaarne toataim ja peaks olema üsna kapriisivaba tegelane.
Kolmapäev
Kolmapäeva õhtu oli apelsinimoosi keetmise päralt aga kuna ma seda siin vist juba nädala sees jagasin, siis ei hakka praegu sellest pikemalt kirjutama. Üks pisike purk sai sellel nädalal otsa ja teise teeme ilmselt uuel nädalal lahti.
Lisaks moosikeetmisele oleme me sel nädalal pea igapäevaselt omale värsket apelsinimahla pressinud ja kuna apelsinid on peaaegu otsakorral... võib juhtuda, et tellime peagi veel ühe 15 kilose kasti. 
Neljapäev
Ma olen sel aastal vist natuke laisk rohenäpp. Ma ei tea. Kõikidel teistel asjaarmastajatel tunduvad olevat esimesed külvid juba ammu tehtud, mõnedel on esimesed taimedki juba tärganud, arva ära kusmaal mina omadega olen?
Neljapäeval jõudsin ma nii kaugele, et kallasin oma seemnekarbi sisu köögi põrandale laiali. Tegin pilti. Ja inventuuri. Sortisin välja seemned, mis tahavad ettekasvatamist ja panin umbes paika, mida sel aastal üldse kasvatada... ja sinnapaika see asi neljapäevast jäigi.
Aga ma lubasin endale, et järgmisel nädalal saavad seemned pottidesse külitud, nii et...
Reede
Kaks õhtut sellest nädalast veetsime värvikaartidega lauamänge mängides. Mängud käivad meil hetkel kolme ruumi seinavärvi peale ja esimese võidu pani taskusse C.

Kuna eelmisel nädalal said kõik seinad plaaditud, siis loomulikult on meil kohe ootamas uus projekt. Õigemini on see juba vähemalt pool aastat vana teema, sest kogu asi seisiski tegelikult plaatide paneku taga. Meil on juba tükk aega plaanis olnud seinte värvimine ja nüüd saime lõpuks asjaga algust teha. Kuna köögi ja elutoa hiiglama suure seinapinna ette võtmiseks on meil vaja veel natuke julgust ja hoogu koguda, siis sai ette võetud üks hoopis väiksem ruum. Alustasime tualeti 10 ruutmeetrise seinapinnaga ja nagu ma ütlesin, C värvivalik jäi sel korral võitjaks.  
Laupäev
Hommikul käisime esimese asjana loomulikult turul ja seejärel suundusime värvipoodi, et tualeti seinavärv ära osta. Veetsime poes hea tunni, sest algne plaan kõik seinad ühte värvi teha, läks natuke nagu vett vedama. Mu kõhutunne ei lubanud ikka kõiki seinu nii äkiliseks värvida ja mu argumendid jõudsid C-le ka lõpuks kohale (või ta lihtsalt andis alla, see on ka variant).

Seega saab tualett ühe savipunase seina ja teised kolm tulevad mingit rahulikku beeži tooni. Midagi sellist, mille varjundit leidub ka seinaplaatides. Plaan on järgmisel nädalal toon välja valida ja võib-olla nädala sees seinad ära värvida, et nädalavahetuseks oleks see projekt valmis.

Terve pärastlõuna mässasime kahekesi nende plaatide ja seinanurkade teipimisega. Võrreldes kõikide teiste tubade teipimisega oli see hoopis teisel tasemel nokitsemine. Ses mõttes, et hoopis peenem ja aeganõudvam töö. Värvimine see-eest on nagunii nagu lust ja lillepidu võrreldes nende eel- ja pärasttöödega. Eriti siis seekord. 
   Pühapäev
Eelmisel nädalal ma kirjutasin majaehituse raamatu mälestustesse sukeldumisest, mitte ei mäleta enam millepärast ma nostalgitseda kavatsesin aga täiesti ilma plaanita jõudsin ma kuidagi hoopis täna sinna fotode kausta ja leidsin, et see allolev pilt on tehtud täna täpselt kaks aastat tagasi. 
Appi, kui palju on kõigest kahe aastaga asjad siin muutunud.

 Mul on nii hea meel, et me majaehitust nii detailselt jäädvustamas käisime- viie kuu jooksul ei jäänud ükski nädalavahetus vahele. Mida aeg edasi, seda veidram ja ägedam on neid fotosid vaadata. 
Mõnusat algavat nädalat!
Bisous

No comments:

Post a Comment