Köök on kahtlemata kodu süda. Meie köögis toimetab harilikult kaks aga siia on mahtunud ära ka korraga kümme kokkajat (see viimane sai eelmisel aastavahetusel väga edukalt järgi proovitud).
Pärast kahte siin elatud aastat on mul tunne, et asjad hakkavad igal pool vaikselt paika loksuma. Alates seinte värvist kuni diivani patjadeni. Üks selline koht on ka köök, mille seinad on tõsi küll veel värvimata aga mis muidu on tänaseks juba päris meie nägu.
Aprilli alguses seinale jõudnud väiksesed riiulid panid kogu loole nö täpi. Teadsime juba köögi planeerimise esimesel päeval, et ei taha klassikalisi ülemisi seinakappe, mis vaieldamatult väga levinud on. Tahtsime köögi seintele jätta õhku ja vabadust ja valgust ning seetõttu planeerisimegi köögimööbli nii, et absoluutselt kõik asjad mahtusid alumistesse kappidesse ära. Kaasa arvatud kolm prügikasti.
Päris ilma millegita seinal tundus asi aga natuke poolik ja nii saidki seinale pisikesed lihtsad riiulid, kuhu kolis kogu meie tee- ja kohvimaailm.
Seina värvimisega on selline lugu, et meil on plaan see töö ikka ette võtta aga kuna köök on ühenduses söögi- ja elutoaga, siis tähendab see korraga ühte hästi-hästi-hästi suurt värvimist. Ja me kogume selleks natuke hoogu. Ja valime värve. Sest nii suure pinna ettevõtmine tundub meile ühtäkki natuke hirmuäratav. Ei tahaks eriti valet värvi valida. Samuti ei suuda me ära otsustada, kus ja kas üldse värvi vahetusi teha... C avastas paar päeva tagasi värvimistehnikad, millega saab erinevaid efekte teha. Ma laitsin need kõik esimese hooga maha aga lubasin siiski asja uurida ja järgi mõelda... Seinte värvimisest saaks hoopis omaette loo, nii et lähme tagasi kööki.
See kahe riiuli vahel üleval olev pistik on mõeldud köögikubule. Ma ei tea, kes see selle sinna projekteeris, sest me kumbki ei ole köögikubu usku. Me meelest ei tööta need kunagi piisavalt efektiivselt ning neid on ülimalt tülikas tolmust puhastada. Kõikvõimalikke intensiivse aroomiga küpsetamisi (viis tundi maasikamoosi või pannil praetud pardifileed) teeme me nagunii oma majapidamisruumis asuvas teises köögis.
Pliidiks valisime induktsiooni, ja kuigi see tähendas kõikide pottide ja pannide ümbervahetamist ei ole me seda otsust veel kordagi kahetsenud. Pastavesi läheb hetkega keema ja plaati on väga lihtne puhastada.
Kunagi tulevikus võiks seal parempoolses nurgas seista ka üks kõlava nimega köögikombain aga ma pean selleks ilmselt jõuluvanale kirja kirjutama. Võib-olla tuleb isegi mitu korda kirjutada.
Uue kodu lugude sarja järgmine osa piilub ilmselt vannituppa.
Bisous
No comments:
Post a Comment