C sai oma veebruarikuiseks sünnipäevaks pisikese viinapuu. Istutasime ta märtsis aeda ja kuigi kevadel tundus, et külm näpistas lausa mitu korda nii lehe-kui õiepungad ära, siis täna tundub, et puuke oli hoopis vapram kui me arvasime.
Tänaseks on tal küljes umbes kümme viinamarjakobarat ja ma nii nii väga loodan, et need siin ka küpseks saavad. Alsace ei ole meist sugugi kaugel ja seal laiuvad kõikjal vaid viinamarjaistandused aga kliima on ikka pisut teine, kui meil siin.
Täpselt samapalju kui ma ootan viinamarjade küpsemist, loodan ma ka, et nad saavad söömiskõlblikuks ikka siis, kui me kodus oleme. Ja mitte näiteks sel hetkel, kui me Senegalis kaelkirjakuga tõtt vaatame või Eestis Dagöt kuulame. fingers crossed
Puhkus on nüüd juba täitsa käeulatuses aga mul on tunne, et viinamarjade valmissaamiseks läheb ikka veel jupp maad aega.
Sort on muide muscat.
Veinitegu meil plaanis pole, kuigi nagu näed, vaat on olemas. Leidsime selle ühest kohalikust taaskasutuskeskusest 9 euro eest. Meile tundus, et see sobib me viinapuule hästi kaaslaseks. Järgmisel aastal on plaan sinna suveks lilled ka sisse istutada, sel aastal ei ole enam väga mõtet. Lillepotid ja 40neni ulatuvad soojakraadid ei ole just parim kombinatsioon. Ehk panen hoopis sügisel mõned astrid sinna.
Bisous
No comments:
Post a Comment