9 koduküsimust

Koduste päevade ajasisustusnipp nr 542896: ma sirvisin läbi terve suure hunniku Kodukirju.

Kõik numbrid, mis ema mulle aastate jooksul siia saatnud on.

 See on nii universaalne ajakiri, et sealt leiab ka aastatetagustest numbritest inspiratsiooni ning ilusaid kodu- ja aiapilte, mida vaadata ja kadestada. Kõik kevadised numbrid olid veel ekstra kasulikud ka- oma külvikalendrite ja idandamisnippidega on need just praegu aktuaalsed. 

Neil on seal aegajalt selline rubriik nagu 9 küsimust ja see insipreeris mind tänast postitust kirjutama.

1. Kõige tähtsam ruum

Ma arvan, et selleks oleks meie avatud köök-elutuba, kus me veedame kõige rohkem aega. Vahel võib mööduda päevi, ilma et kumbki meist kasutaks külalistetuba või töötuba. Magamistuba on ka päris tähtis, nii et mainiks selle ka ära aga esimeseks valiks ikkagi köögi. Me teeme palju ise süüa ja armastame mõlemad küpsetamist, nii et meile on köök väga oluline. Mulle eriliselt meeldib veel ka see, et me sööme alati söögilaua taga.

2. Helid
Siin kodus mängib alati muusika. Hommikud on vahel vaiksed, aga õhtuti on muusikakeskus viimane, mille me enne magama minemist välja lülitame. Spotify oma äärmiselt laia muusikavalikuga on me hiljutine lemmikavastus. 

Meie kodu on uhiuus ja uute standardite järgi nii hästi isoleeritud, et me ei kuule midagi, mis väljas toimub. Ei kostu meieni ei autode ega lennukite müra, ei kuule me naabrilaste kilkeid (juhul muidugi kui aken lahti pole) ja samuti ei kuule me vihma sabinat katusel. Mulle oli see alguses nii võõras ja mul oli sellest isegi natuke kahju. Praktilise poole pealt ei tea ma seepärast kunagi aknast välja vaatamata, kas siis õues parasjagu sajab või mitte (eriti sügisesel pimedal ajal lähen ma tihti nii hommikuti uksest välja, et vihmavari jääb koju, kuigi oleks pidanud loomulikult kaasas olema). Mitte-praktilisest küljest on vihmasabin katusel natukene nagu meeleolu-looja, kudumise, aurava teetassi ja praksuva kaminatule lahutamatu kaaslane.

3. Kodu lõhn

Mulle ei meeldi kodulõhnastajad, C ei kannata lõhnastatud küünlaid. Meie kodul on siis vist meie lõhn. Garderoobis hõljub igatahes meie parfüümide hõng. Kõige parem kodu lõhnastaja on mu meelest ahjus küpsevad kaneelisaiad või piparkoogid. Vahel annavad meie kodule lõhna ka söögilaual paiknevad lilled- kimp kevadisi hüatsinte, suviseid liiliaid või septembrikuised gladioole.
Kui ma argipäeva õhtuti üksi kodus olles midagi küpsetan, siis töölt koju tulles ütleb C uksel alati esimese asjana, et siin lõhnab hästi. Armastus käib kõhu kaudu ;)

4. Mustrid

Ma pole vist suur mustrite fänn sisekujunduses. Meil ei ole ühtegi tapeeti seinas kuigi ma ei välista, et ühel hetkel me kuhugi midagi ikkagi paneme. Ainuke koht, kuhu me mustreid valisime, olid kahhelplaadid, mis läksid köögi, vannitoa ja tualeti seintele. Elutoa ja magamistoa kardinatel on ka muster aga ma ei mäleta, et see oleks olnud valikut tehes esmatähtis otsustaja. Mulle meeldivad mustrid pigem rõivastel kui kodusisustuses. Meie 8 diivanipadjast vaid kahel on muster ja sedagi tundub mulle vahel liiga palju olevat.

5. Kodune tunne

On seal, kus on kallid inimesed.

6. Kangad

On väga olulised meie kodus. Ja nende valikul on kõige tähtsamaks nende kvaliteet, sest üks meist on tekstiili-inseneri haridusega. See tähendab seda, et meie elutoa kardinaid tuli mul näiteks u aasta aega oodata, sest need pidid olema ainult kõige kvaliteetsemast materjalist. Kvaliteetne materjal kardinamaailmas tähendab õnnetuseks aga üsna suurt väljaminekut. Üldiselt me valimegi kvaliteedi ja loomulikult ka värvitooni järgi omale tekstiile koju. Need kaks kriteeriumit kehtivad ka näiteks voodipesu, käterätikuid või laualinu ostes. Eelistame tarbida ka pigem kohalikku toodangut, seda eriti seetõttu, et me mõlemad töötame tekstiilimaailmas ja kohalike tootjate toetamine on meie jaoks oluline. Ma armastan pleede ja patju, nii et neid on meil kodus üsna palju.

7. Värvid

Värvidega on natuke keeruline. Ma armastan väga skandinaavialikku minimalismi aga ma ei kujuta ette iseennast selles elamas. Meie tubade seinad on väga julgetes toonides, samas kui köögi-elutoa üldmulje sai pigem hele, neutraalne ja tagasihoidlik. Me ei karda värvidega eksperimenteerida ja ma leian, et kodus võiks siiski mingid värvilised värvid ka olla, ehk siis ma vist ei suudaks ainult valges-mustas-hallis elada. Kuigi ma väga hindan neid inimesi, kellel on oskusi ainult nii piiratud värvigammas kogu kodu kujundada. Me oleme kodus kasutanud hästi palju halli erinevaid varjundeid- põrandaplaadid, köögi töötasapind, kamina tagused seinaplaadid- need loovad sellise rahulikuma tausta, kuhu siis ikkagi natuke värve lisada.

8. Unistuste kodu

Ma ei tea. Mu meelest on siin selles kodus juba päris hea olla. Ma pole kunagi väga mõelnud, milline mu unistuste kodu peaks välja nägema. Mu meelest on mu unistuste kodu just see, kus ma parasjagu elan. Ma unistasin pikalt aiast ja see on meil nüüd olemas. Mul on võib-olla veel mõned pisikesed kodusisutus unistused aga üldiselt olen ma rahul justnimelt sellega, mis mul parasjagu olemas on.

9. Kunst kodus
Fotod, postrid ja maalid meie kodu seintel peavad olema kindlasti kuidagi meiega seotud. Mulle üldse ei istu need desenio või posterstore'i plakatid, sest need vaatavad vastu umbes igast teisest instagrammi kodust. Mingi suvaline poster ananassist või kaktusest, ükskõik kui kvaliteetse prindi või paberiga ei a) kõnele meist ega b) kõnele meiega.
Ma panen pigem seinale meie enda tehtud reisifotode suurendusi. Niikauaks kuni meil ei ole veel päris kunsti oma kodus, kaunistavad meie koridori ja elutoa seinu näiteks Senegalis nähtud kaelkirjakud ja zebrad. Külalistetuppa printisime välja kaks fotot New Yorgist. Esikus on seinal Toomas Volmeri Tallinna Uksed. Kui välja arvata üks väga personaalse looga joonistus ühelt eesti kunstnikult, mille me saime minu vanematelt soolaleivakingituseks, on meie kunstikogu tänasel päeval veel üsna olematu aga kindlasti saab see ühel päeval täiendust.

 Bisous