Knitting mood! Mereroheline kampsun

Hei! Täna näed siin ühte mu viimastest valmis saanud kudumitest. 

See mereroheline kampsun jäi mul pooleli eelmise aasta lõpus, enne New Yorgi reisi. Ja sa ei kujuta ette, kui hea meel on mul seda nüüd lõpuks seljas kanda. Sest vaata, vahepeal oli siin igasuguseid muid asju teha ja see vaene väike poolik kampsun tükk aega lihtsalt seisis kudumikorvis ja ootas. Ja oli sealjuures isegi peaaegu päris valmis aga mul lihtsalt ei olnud inspiratsiooni, et varrukaid lõpuni kududa ja kehaosaga kokku ühendada. "Üle kassi sain aga üle kassi saba enam mitte"- mõni eesti vanarahvatarkuse armastaja oleks saanud õige tabavalt ära märkida. Vahel juhtub nii, et inspiratsioon kaob isegi poole töö pealt ära. 

Kuni lõpuks millalgi veebruaris tekkis mul järsku tunne, et vot nüüd võtan kätte ja teen ära ja nii ma selle kudumikorvi kapinurgast päevavalgele tirisingi. Loomulikult kulus siis lõpuks vaid õhtu või kaks, et asi valmis saaks. Mispärast oli enne seda vaja kaks kuud hoogu võtta- ei tea. Nagu ikka.

Mul ei olnud ühtki selle lõnga etiketti enam alles, nii et ma ei tea päris täpselt, millest lõng koosneb aga kui mu mälu mind ei peta, siis oli selles lõngas päris palju siidi. Käe all on lõnga katsudes isegi tunda, et pole ainult villasegune. Ja sellest hoolimata või ehk just natuke ka seetõttu peab see kampsun üllatavalt hästi sooja. Niisuguse peene lõnga juures oli see mu jaoks natuke üllatav omadus. Miinuskraadidega päris ei kannaks aga kevade poole saab sellest ideaalne kaaslane kergema jaki all. 

Nagu sa ülemistelt piltidelt vist aru saad, mul jäi seda lõnga natuke järgi. Mingi selline ebamäärane kogus, et ma ei tea päris täpselt, kui palju lõnga mul on ja mida asjalikku sellest teha annaks. Esimese hooga pidi sellest tulema lihtsalt järjekordne lõngaülejääkide sall aga mul on tunne, et mul on neid kapis juba piisavalt, nii et ma nüüd ei teagi, kas jätkan või mitte. Kampsun on igatahes lõpuks valmis ja selle üle on mul ainult hea meel.  

 Bisous