Huvitav, kas see tulbikimp suudab mingi imenipiga mulle järgmised vähemalt kaks nädalat silmailu pakkuda?
Me oleme nüüd kodus karantiinis. Mitte seetõttu, et oleksime haiged (sülitab kolm korda üle õla), vaid seetõttu, et meie mõlema töökohad sulgesid töö puuduses uksed.
Karantiin kehtib kuni järgmise teadaandmiseni, ehk siis me tegelikult täna täpselt ei teagi, kui kauaks me oleme sunnitud koju jääma. Vähemalt järgmised kaks nädalat, suure tõenäosusega terve kuu ja pole ka välistatud variant, et me jääme koju kaheks kuuks.
Esmaspäeva õhtul kõne pidanud president karmistas veelgi siinse eriolukorra tingimusi ning peamiseks korralduseks on nüüd- prantslased peavad jääma koju. Alates eile keskpäevast hakkas siin kehtima liikumiskeeld, mis tähendab seda, et kodust võib välja minna ainult selleks, et osta süüa, minna apteeki, aidata hädas olevat pereliiget ja sellega käimised piirduvadki. Välja minemiseks on vaja iga kord kodus välja printida ! (vahet pole kas sul on kodus printer või mitte ning telefoniekraanil olevat vormi loomulikult ei aktsepteerita- prantslased ja e-lahendused ei ole sugugi nagu sukk ja saabas, pigem ikka sama kauged nagu Kuu ja Maa) ning ära täita paber, millele on märgitud su nimi, sünniaeg ja liikumise põhjus. Kui paberit pole, ja sind politsei tänaval kontrollib, tuleb sul riigikassasse loovutada 135 eurot. Kontroll tundub olevat üsna aktiivne, sest juba üle 4000 inimese on trahvi saanud. Meie praktiliselt väljasurnud linnakeses ei patrulli vist veel keegi aga meil on paber igaks juhuks taskus.
Minu pisike ateljee töötas kuni tänase pärastlõunani.
Viimased päevad ei ole tööl kerged olnud. Pärast seda, kui siin piirangud kehtestati, hakkasid meie valdkonna ettevõtted ükshaaval uksi kinni panema. Kangad ei jõudnud meieni, sest kangatootjad ei tööta või ei lasta neid tooteid üle riigipiiri. Juba valmisolevaid tooteid ei saa klientidele saata, sest transpordifirmad ei liigu. Kliendid ei tööta, ei võta vastu kaupa, sest pooled neist on saadetud tööle kodukontorisse või on nad sulgenud oma kaupluste uksed. Valitsuse korralduse järgi on siin praegu lahti vaid hädavajalikke kaupu või teenuseid müüvad ettevõtted. Kuna me ei tooda aga midagi hädavajalikku ja me ei saa ka nö kodukontorit teha, siis osaliselt tööpuuduse, osaliselt töötajate tervise kaitseks, jääme me alates homsest koju. Esialgsete andmete kohaselt 100% liselt hüvitatud palgaga, mis tuleb suuresti riigi tagavaradest. See on vähemalt üks positiivne asi siin.
Viimased päevad ei ole tööl kerged olnud. Pärast seda, kui siin piirangud kehtestati, hakkasid meie valdkonna ettevõtted ükshaaval uksi kinni panema. Kangad ei jõudnud meieni, sest kangatootjad ei tööta või ei lasta neid tooteid üle riigipiiri. Juba valmisolevaid tooteid ei saa klientidele saata, sest transpordifirmad ei liigu. Kliendid ei tööta, ei võta vastu kaupa, sest pooled neist on saadetud tööle kodukontorisse või on nad sulgenud oma kaupluste uksed. Valitsuse korralduse järgi on siin praegu lahti vaid hädavajalikke kaupu või teenuseid müüvad ettevõtted. Kuna me ei tooda aga midagi hädavajalikku ja me ei saa ka nö kodukontorit teha, siis osaliselt tööpuuduse, osaliselt töötajate tervise kaitseks, jääme me alates homsest koju. Esialgsete andmete kohaselt 100% liselt hüvitatud palgaga, mis tuleb suuresti riigi tagavaradest. See on vähemalt üks positiivne asi siin.
Meil on väga väike ateljee, kus 12 inimest liialdamata ninapidi pidevalt koos töötavad. Meil ei ole mitte kuidagi võimalik hoida rangelt soovituslikku 1 meetrist vahet, meil ei ole ei maske ega kindaid ega mitte mingisuguseid desinfitseerimisvahendeid. Lisaks tööpuudusele andis põhjuse uste kinni panemiseks ka töötajate hirm oma tervise pärast, stress ja sellest tingitud omavahelised pinged.
Kriisiolukord, kõiksugused (liikumis)piirangud, stress, teadmatus, hirm, ebakindlus tuleviku osas- see põhjustas kollektiivi siseselt vaid kahe päevaga nii palju konflikte, et mul oli juba esmaspäeva õhtul töölt koju tulles tunne, et ma ei jää haigeks mitte koroonaviiruse tõttu vaid lihtsalt ümbritseva stressi ja pingete pärast.
Esmaspäeva hommikul ilmus üks mu kolleeg tööle palaviku, köha-nohu ja üleüldise äärmiselt halva enesetundega. Tema elukaaslane oli samal ajal 40- kraadise palavikuga koroonaviiruse testi tegemas. Ja elukaaslase tütar istus positiivse testitulemusega juba kodus.
Kõike seda rääkis ta meile esmaspäeva hommikul, läbi aevastuste ja köhahoogude, üsna muretult. Samal ajal kui meie ülejäänute vererõhk aina kerkis ja kerkis. Kui vastutustundetu ja rumal saab üks inimene olla??? Loomulikult saadeti ta otsemaid koju. Väidetavalt (sest me ei ole tema jutus päris veendunud) oli ta testi tulemus negatiivne ning tegemist on vaid tavalise gripiga. Võid ette kujutada neid õudusfilmide stsenaariumeid, mis pärast seda hommikust intsidenti meie kõikide peas keerlesid.
Esmaspäeva hommikul ilmus üks mu kolleeg tööle palaviku, köha-nohu ja üleüldise äärmiselt halva enesetundega. Tema elukaaslane oli samal ajal 40- kraadise palavikuga koroonaviiruse testi tegemas. Ja elukaaslase tütar istus positiivse testitulemusega juba kodus.
Kõike seda rääkis ta meile esmaspäeva hommikul, läbi aevastuste ja köhahoogude, üsna muretult. Samal ajal kui meie ülejäänute vererõhk aina kerkis ja kerkis. Kui vastutustundetu ja rumal saab üks inimene olla??? Loomulikult saadeti ta otsemaid koju. Väidetavalt (sest me ei ole tema jutus päris veendunud) oli ta testi tulemus negatiivne ning tegemist on vaid tavalise gripiga. Võid ette kujutada neid õudusfilmide stsenaariumeid, mis pärast seda hommikust intsidenti meie kõikide peas keerlesid.
Nüüd on ateljee kinni ja olemine on selles suhtes natukene kergem. 11 inimkontakti vähem. Me ei tea, millal me üksteist jälle näeme. Ülemus käskis tervist hoida ja puhata ja enda varusid koguda, et oleksime tagasi tulles heas vormis.
Minu jaoks on alanud karantiin tõesti nagu puhkus, sest erinevalt paljudest teistest kojujääjatest ei saa mina kodus edasi töötada.
C firma pandi samuti täna kinni, Aga kuna tal on veel mõningaid administratiivseid asju ajada, siis ta ilmselt peab sel nädalal veel nii homme kui ülehomme tööle sõitma. Järgmisel nädalal on temagi suure tõenäosusega kodus. Paljudes siinkandi meie valdkonna ettevõtetes on keegi koroonaviiirusesse nakatunud, mõnedes kohtades on töötajad tööandja vastu protestima hakanud ning keeldunud tööle tulemast. Mõni ettevõte on samuti tööpuudusest uksed kinni pannud ja mõni sulgenud valitsuse korralduse tõttu. Tekstiilitööstus on siin suht koht seisma jäänud.
Mind ja õige pea ka C-d ootab nüüd ees vähemalt kaks nädalat kodus. Ma ei tea, kuidas see hakkab välja nägema. Ma ei tea, mida ma tegema hakkan. Ma ei ole jõudnud veel midagi mõelda, sest me ei arvanud vist, et me nii ruttu sellises olukorras oleme. Ma võtan ühe päeva korraga ja kuna mul on nüüd ilmselt palju aega, siis hoian sindki blogi kaudu oma tegemistega kursis.
#stayhome #stayhealthy
Bisous
No comments:
Post a Comment