Eesootav esmapäev on see kauaoodatud päev, mil eriolukorrast tingitud piirangud siin lõpuks-lõpuks leevenema hakkavad. No peaaegu. Prantsusmaa on jagatud kahte tsooni- punasteks ja rohelisteks maakondadeks. Rohelistes maakondades tähendab esmaspäevane isolatsiooni lõpp seda, et kehtima jäävad ikkagi mõned piirangud, mõned kohad jäävad suletuks ja ringiliikumine on üsna lihtne. Punastes piirkondases jäävad kehtima ikka päris paljud piirangud, paljud kohad jäävad suletuks ja ringiliikumine on noh... ütleme et kaheldav. Mis sa arvad, kummas piirkonnas me elame?
Loomulikult punases. Meie maakond on algusest peale olnud üks nakatunumaid terves riigis, nii et kui hakati rääkima maakonnapõhistest piirangute leevendamistest, siis me isegi ei unistanud sellest, et me oma vabaduse varsti tagasi saaksime. Viimased poolteist kuud on elu olnud siin üsna kummaline ja nüüd on kindel, et edasine reaalsus on ilmselt veelgi kummalisem.
See punaseks ja roheliseks tsooniks jagunemine põhineb kolmel kriteeriumil- linnade testimiste võimekusel, olukorrast haiglates ja päeva jooksul ilmnevate uute nakkusjuhtumite arvul. Punastes tsoonides on kas ühe või ka nende kõigi kolme kriteeriumi tulemused ebarahuldavad, mistõttu jäävad isegi pärast esmaspäeva nendes kehtima karmimad piirangud. Meie maakonnas on suurimaks mureallikaks uute nakkusjuhtumite arv ja haiglad on ka ikka suht ülekoormatud siin. Aga olukord on palju parem kui mõned nädalad tagasi, nii et vaatamata punasele kvalifikatsioonile me siiski liigume positiivses suunas.
Pargid ja mänguväljakud ja terviserajad ja kõik muu selline jääb siin ikka suletuks. Metsa ja mägedesse minek on siiski nüüd lubatud, see on juba midagi, eks. Kinod, spordisaalid, kasiinod, raamatukogud, kohvikud, restoranid- kõik jäävad kinni. Uksed võivad avada väikesed muuseumid. Hästi huvitav, miks just neil lubatakse uksed avada? Liikumine on lubatud jällegi vaid mingi attestation'i ehk paberi alusel 100 km raadiuses kodukohast. Kogunemised on lubatud kuni 10 pealiste gruppidena.
Terves riigis on ühistranspordis maski kandmine ja liikumist tõendava paberi olemasolu kohustuslik. Maski pole- 135 eurot trahvi. Paberit pole- 135 eurot trahvi. Riigisisestel lendudel nõutakse ka maski ja jäetakse vist üks koht kahe inimese vahel tühjaks. Seda viimast valitsuse sõnul vähemalt teoreetiliselt peaks air france praktiseerima- mõned youtube'i videod tõestavad küll midagi muud aga noh jah...
Poodidel, mis võivad esmaspäevast uksed avada, on vaba voli kas nõuda maski kandmist või mitte. Väga suure tõenäosusega enamik poode hakkab ilmselt nõudma maski kandmist.
Kooliminek on igal pool vabatahtlik aga punastes piirkondades tehakse nagunii ainult väga väheste vanuseastmete klassid lahti. Max 10 õpilast klassis. Õpetajatel on maski kandmine kohustuslik, vanemate klasside õpilastel samuti.
Kõik suurüritused- üle 5000 inimese on keelatud vist kuni septembrini. Piirid on kinni. Euroopa siseselt kuni juuni keskpaigani, Euroopast väljapool kuni uue teadaandmiseni.
Vot selline on meie praegune olukord. Mul on tunne, et sel aastal jäi kevad täitsa vahele. See kodus veedetud rohkem kui kuu oleks nagu kuhugi ära kadunud. Kus ma olin? Mis ma tegin? Mu teadvuses eksisteerib märtsi keskpaik, ehk viimased tööpäevad enne eriolukorra välja kuulutamist ja siis tuleb kohe järsku tänane päev- mai algus ja kolme nädala pärast algav juuni. Hästi kummaline.
Ma olen ikka järjepidevalt Eesti elul-olul-uudistel ka silma peal hoidnud. Kui ma loen ja kuulen seda, milline on?oli? eriolukord Eestis, siis mul on koguaeg selline tunne, et võrreldes sellega, mis siin toimub, ei olnud seal just eriliselt märkismisväärne eriolukord. Mul on ütlemata hea meel, et olukord seal nii hulluks ei läinud nagu siin aga need sealsed nö piirangud panid küll iga kord kulmu kergitama. Sellel ajal kui siin on ilusalongid ja juuksurid olnud kaks kuud kinni, käivad Eesti instagramibeibed vabalt pediküüris? Kui meil siin olid ehituspoed neljandat nädalat kinni, olid teil bauhofis järjekorrad? Viru raba parkimisplats oli autodest pungil ja mul ei olnud lubatud isegi mitte maja taha metsa minna? Pm pandi Eestis kaubanduskeskused kinni, sest see on elu keskpunkt ja sellega asi piirduski. Peaaegu iga kord, kui ma kuulsin oma eesti sõpradelt, mis kõik ikka veel vabalt avatud on, oli mul tunne, nagu me ei elakski üldse samal planeedil.
Siin on märtsi lõpust praktiliselt kogu elu lihtsalt seisnud ja keegi ei tea päris täpselt, mis edasi saama hakkab.
Möödunud laupäeval käisime toidupoes. See oli siis mu neljas kord alates 19. märtsist. Täna on 8. mai.
Poodi sisse pääsemiseks seisime kõigepealt u 300 meetrises sabas. Hea oli, et ei sadanud. C oleks kohe parkimisplatsile jõudes ja seda saba nähes otsa ringi keeranud aga kuna külmkapp oli ikka täiesti lootusetult tühi, siis tuli saba ära seista. Seekordne poeskäik tahaks loota et kestab kolm nädalat aga pole kindel. Mulle hakkas tegelikult see kaheks nädalaks toidukraami ostmine päris meeldima. Nii jääb kuus kaks nädalavahetust toidupoes käigust vabaks ja selle aja saab millelegi muule kulutada. Natuke rohkem tuleb korraga ette planeerida aga saab väga hästi hakkama. Korraga tuleb suurem summa välja käia aga üldiselt tundub mulle, et nii on rahalises mõttes isegi säästlikum. Ise tegemist on rohkem aga impulssoste jällegi vähem. Meil on nüüd käsil juba kolmas kord kaheks nädalaks süüa osta ja ma kahe käega soovitan proovida.
Kõikide internetipoodide kohaletoimetamise ajad on hullumeelselt pikad. Tellisin aeda ühe suure lillekasti. Vähe sellest, et selle kohale jõudmiseks kulus neli nädalat!, esimesed kaks nädalat ei olnud ma üldse veendunud, et ma üldse midagi saan, sest päev pärast tellimuse kinnitamist saadeti mulle meil, mis teatas, et nad ei garanteeri, et nad saavad minu maakonda üldse midagi kohele toimetada. Mulle saadeti konkreetselt nimekiri kõikidest transpordifirmadest ja nendest maakondadest, mida nad eriolukorra ajal ei teeninda. Kujutad ette, et ups, dpd, dhl ega keegi teine ei teenindaks näiteks tervet Harjumaad järgnevad neli nädalat.
Ma sain on lillekasti ikka lõpuks kätte. Aga need ootejärjekorrad panevad mu kannatuse korralikult proovile. Pükse ootasin kaks ja pool nädalat. Lillekasti neli. Elutuppa tellisin kolm lillepostamenti, need tulid kõige kiiremini- nädala ajaga. Ikeast tellisime uue suure raamaturiiuli- sellel oli esimene vaba kohaletoimetamise päev poolteist nädalat pärast tellimuse tegemist. Midagi pole teha. Ma loodan, et need pikad järjekorrad tähendavad seda, et need ettevõtted päriselt ka hoolivad oma töötajatest ning on nende töötamise eriolukorra ajal võimalikult turvaliseks teinud.
Ikea ja Amazon olid mingil hetkel mõlemad täiesti kinni- ei töötanud ei kauplused ega e-poed. Nüüd on üha rohkemad poed vähemalt e-poe avanud. Aianduspoed olid samuti kinni, siis töötasid drive meetodil aga ma ei osanud ega tahtnud mingit ostunimekirja neile koostada. Ma tahaks ikka ise oma taimed välja valida. Nüüd saab vist ise ka poodi sisse, nii et me võib-olla homme proovime paari aianduspoodi.
Bisous
Loomulikult punases. Meie maakond on algusest peale olnud üks nakatunumaid terves riigis, nii et kui hakati rääkima maakonnapõhistest piirangute leevendamistest, siis me isegi ei unistanud sellest, et me oma vabaduse varsti tagasi saaksime. Viimased poolteist kuud on elu olnud siin üsna kummaline ja nüüd on kindel, et edasine reaalsus on ilmselt veelgi kummalisem.
See punaseks ja roheliseks tsooniks jagunemine põhineb kolmel kriteeriumil- linnade testimiste võimekusel, olukorrast haiglates ja päeva jooksul ilmnevate uute nakkusjuhtumite arvul. Punastes tsoonides on kas ühe või ka nende kõigi kolme kriteeriumi tulemused ebarahuldavad, mistõttu jäävad isegi pärast esmaspäeva nendes kehtima karmimad piirangud. Meie maakonnas on suurimaks mureallikaks uute nakkusjuhtumite arv ja haiglad on ka ikka suht ülekoormatud siin. Aga olukord on palju parem kui mõned nädalad tagasi, nii et vaatamata punasele kvalifikatsioonile me siiski liigume positiivses suunas.
Pargid ja mänguväljakud ja terviserajad ja kõik muu selline jääb siin ikka suletuks. Metsa ja mägedesse minek on siiski nüüd lubatud, see on juba midagi, eks. Kinod, spordisaalid, kasiinod, raamatukogud, kohvikud, restoranid- kõik jäävad kinni. Uksed võivad avada väikesed muuseumid. Hästi huvitav, miks just neil lubatakse uksed avada? Liikumine on lubatud jällegi vaid mingi attestation'i ehk paberi alusel 100 km raadiuses kodukohast. Kogunemised on lubatud kuni 10 pealiste gruppidena.
Terves riigis on ühistranspordis maski kandmine ja liikumist tõendava paberi olemasolu kohustuslik. Maski pole- 135 eurot trahvi. Paberit pole- 135 eurot trahvi. Riigisisestel lendudel nõutakse ka maski ja jäetakse vist üks koht kahe inimese vahel tühjaks. Seda viimast valitsuse sõnul vähemalt teoreetiliselt peaks air france praktiseerima- mõned youtube'i videod tõestavad küll midagi muud aga noh jah...
Poodidel, mis võivad esmaspäevast uksed avada, on vaba voli kas nõuda maski kandmist või mitte. Väga suure tõenäosusega enamik poode hakkab ilmselt nõudma maski kandmist.
Kooliminek on igal pool vabatahtlik aga punastes piirkondades tehakse nagunii ainult väga väheste vanuseastmete klassid lahti. Max 10 õpilast klassis. Õpetajatel on maski kandmine kohustuslik, vanemate klasside õpilastel samuti.
Kõik suurüritused- üle 5000 inimese on keelatud vist kuni septembrini. Piirid on kinni. Euroopa siseselt kuni juuni keskpaigani, Euroopast väljapool kuni uue teadaandmiseni.
Vot selline on meie praegune olukord. Mul on tunne, et sel aastal jäi kevad täitsa vahele. See kodus veedetud rohkem kui kuu oleks nagu kuhugi ära kadunud. Kus ma olin? Mis ma tegin? Mu teadvuses eksisteerib märtsi keskpaik, ehk viimased tööpäevad enne eriolukorra välja kuulutamist ja siis tuleb kohe järsku tänane päev- mai algus ja kolme nädala pärast algav juuni. Hästi kummaline.
Ma olen ikka järjepidevalt Eesti elul-olul-uudistel ka silma peal hoidnud. Kui ma loen ja kuulen seda, milline on?oli? eriolukord Eestis, siis mul on koguaeg selline tunne, et võrreldes sellega, mis siin toimub, ei olnud seal just eriliselt märkismisväärne eriolukord. Mul on ütlemata hea meel, et olukord seal nii hulluks ei läinud nagu siin aga need sealsed nö piirangud panid küll iga kord kulmu kergitama. Sellel ajal kui siin on ilusalongid ja juuksurid olnud kaks kuud kinni, käivad Eesti instagramibeibed vabalt pediküüris? Kui meil siin olid ehituspoed neljandat nädalat kinni, olid teil bauhofis järjekorrad? Viru raba parkimisplats oli autodest pungil ja mul ei olnud lubatud isegi mitte maja taha metsa minna? Pm pandi Eestis kaubanduskeskused kinni, sest see on elu keskpunkt ja sellega asi piirduski. Peaaegu iga kord, kui ma kuulsin oma eesti sõpradelt, mis kõik ikka veel vabalt avatud on, oli mul tunne, nagu me ei elakski üldse samal planeedil.
Siin on märtsi lõpust praktiliselt kogu elu lihtsalt seisnud ja keegi ei tea päris täpselt, mis edasi saama hakkab.
Möödunud laupäeval käisime toidupoes. See oli siis mu neljas kord alates 19. märtsist. Täna on 8. mai.
Poodi sisse pääsemiseks seisime kõigepealt u 300 meetrises sabas. Hea oli, et ei sadanud. C oleks kohe parkimisplatsile jõudes ja seda saba nähes otsa ringi keeranud aga kuna külmkapp oli ikka täiesti lootusetult tühi, siis tuli saba ära seista. Seekordne poeskäik tahaks loota et kestab kolm nädalat aga pole kindel. Mulle hakkas tegelikult see kaheks nädalaks toidukraami ostmine päris meeldima. Nii jääb kuus kaks nädalavahetust toidupoes käigust vabaks ja selle aja saab millelegi muule kulutada. Natuke rohkem tuleb korraga ette planeerida aga saab väga hästi hakkama. Korraga tuleb suurem summa välja käia aga üldiselt tundub mulle, et nii on rahalises mõttes isegi säästlikum. Ise tegemist on rohkem aga impulssoste jällegi vähem. Meil on nüüd käsil juba kolmas kord kaheks nädalaks süüa osta ja ma kahe käega soovitan proovida.
Kõikide internetipoodide kohaletoimetamise ajad on hullumeelselt pikad. Tellisin aeda ühe suure lillekasti. Vähe sellest, et selle kohale jõudmiseks kulus neli nädalat!, esimesed kaks nädalat ei olnud ma üldse veendunud, et ma üldse midagi saan, sest päev pärast tellimuse kinnitamist saadeti mulle meil, mis teatas, et nad ei garanteeri, et nad saavad minu maakonda üldse midagi kohele toimetada. Mulle saadeti konkreetselt nimekiri kõikidest transpordifirmadest ja nendest maakondadest, mida nad eriolukorra ajal ei teeninda. Kujutad ette, et ups, dpd, dhl ega keegi teine ei teenindaks näiteks tervet Harjumaad järgnevad neli nädalat.
Ma sain on lillekasti ikka lõpuks kätte. Aga need ootejärjekorrad panevad mu kannatuse korralikult proovile. Pükse ootasin kaks ja pool nädalat. Lillekasti neli. Elutuppa tellisin kolm lillepostamenti, need tulid kõige kiiremini- nädala ajaga. Ikeast tellisime uue suure raamaturiiuli- sellel oli esimene vaba kohaletoimetamise päev poolteist nädalat pärast tellimuse tegemist. Midagi pole teha. Ma loodan, et need pikad järjekorrad tähendavad seda, et need ettevõtted päriselt ka hoolivad oma töötajatest ning on nende töötamise eriolukorra ajal võimalikult turvaliseks teinud.
Ikea ja Amazon olid mingil hetkel mõlemad täiesti kinni- ei töötanud ei kauplused ega e-poed. Nüüd on üha rohkemad poed vähemalt e-poe avanud. Aianduspoed olid samuti kinni, siis töötasid drive meetodil aga ma ei osanud ega tahtnud mingit ostunimekirja neile koostada. Ma tahaks ikka ise oma taimed välja valida. Nüüd saab vist ise ka poodi sisse, nii et me võib-olla homme proovime paari aianduspoodi.
Bisous
No comments:
Post a Comment