Prantslaste jõulukingitustest

Kuigi siin on komme kingitused avada 25.nda hommikul, siis meie oleme igal aastal järginud Eesti traditsioone ning kinke jaganud 24.nda õhtul. Nii ka sel korral. 

Tavaliselt teeme pärast pearoa söömist pausi, jagame kingitused laiali ja pärast kinkide avamist naaseme taas lauda, et magustoitu süüa. Kõigest eelnevast on alati selleks hetkeks kõht juba nii täis, et kui väikest pausi ei teeks, siis vist jääkski magustoit söömata. Sel korral oli meil kaks eelrooga- hanemaksapasteet ja kammkarbivorm ning pärast neid kahte oli ausalt öeldes juba pisikest pausi vaja. Hea, et pearoa, milleks oli veiseliha, valmistamiseks kulus vahepeal natuke aega.

Tänane, esimene jõulupüha, oli meil siin täpselt nii pidžaamane ja pidune, nagu üks jõulupäev olema peab. Hommikul ärgates ootas meid väike jõuluime- akna taga langes laia valget lund. Olgugi, et see sadu kestis vaid üürikese tunni ja ega sellest midagi maha ei jäänud- see üürike tund lumesadu oli jõulupäevale imeilus algus. Laud on meil eilsest siiani kaetud valge laualinaga- see loob mu meelest hoopis pidulikuma meeleolu ja mul on komme seda hoida ka esimesel ja teisel jõulupühal laual. Päeva jooksul vaatasime telekast jõulufilme, sõime põhiliselt ainult mandariine selle valge laualinaga kaetud laua taga ning mängisime oma kingitustega. C loeb praegugi, sel ajal kui ma siin blogi kirjutan, oma kuuse alt leitud koomiksiraamatut. 

Aga tegelikult tahtsin ma hoopiski sulle rääkida ühest artiklist, mida me juhtusime täna lugema.  

 

Ma kirjutasin, et prantslased avavad üldjuhul oma kingitusi täna hommikul. Selleks hetkeks, kui see artikkel täna pärastlõunal ilmus, oli ühte veebiplatvormi- a la midagi sellist nagu osta.ee- üles riputatud juba 300 000 uut müügikuulutust. Peamiselt videomängude, tehnikavidinate, (laua)mängude ja rõivaste kuulutusi. 

See on mingi prantslaste komme mu meelest. Ja kõige hullem on see, et see muutub aasta aastalt aina populaarsemaks. Inimesed müüvad oma täna hommikul avatud kingitusi, mis neile ei meeldinud, ei sobinud, mis neil juba olemas oli või mida nad lihtsalt ei taha. Me ei räägi siin neist asjadest, mis vahetatakse ümber, sest king ikkagi pigistab ja püksisäär on liiga lühike. Ei, need kingid pannakse müüki, sest eesmärk ongi need maha müüa. Arutasime päeval seda C-ga ja ma ei saanud pärast kuidagi lahti mõttest, et kui kehv kingituste tegija üks prantslane siis ometigi olla võib? Või kui pirtsakas kingisaaja? Sest võib ju olla nii või naa...

Tuleb välja, et tervelt 40% prantslastest ei leia sellises käitumises ka midagi vastuvõetamatut. Et kui kingitus ei meeldi, siis müüngi internetis maha. Kingi saamise päeval ka veel. Ja selles pole midagi imelikku. Ebay on välja arvutanud, et sel aastal kulutati nendele niimoodi edasimüüdavatele kingitustele u 363 miljonit eurot. Miljonit! Ja alates 25ndast detsembrist kuni 3nda jaanuarini pannakse eeldatavasti- eelmiste aastate numbrite põhjal- Ebay lehele üles kokku u 3.5 miljonit sellist müügikuulutust. 3.5 miljonit kingitust, mis lõppkokkuvõttes ei oleks pidanud kuuse alla ja jõuluvana kingikotti sattumagi. Ja Ebay ei ole siin sugugi ainus selline veebileht, mis selliste kuulutustega aasta lõpus üle ujutatakse. Nii et võib arvata, et reaalsuses on see number kordades suuremgi. 

Võiks ju nüüd positiivselt mõelda, et vähemalt ei viska nad neid kinke otsejoones prügikasti aga kuidas saab olla, et need numbrid nii suured on? 

Ja üleüldse on kogu see käitumisviis ikka müstika mu jaoks. Ega ma ei tea, võib-olla on Eestis sama komme ja selline tegutsemine niisamuti tõusev trend? 

 Kas sina jäid oma kingitus(t)ega rahule? Kas oled mõelnud, et müüd internetis edasi kingituse, mis sulle ei meeldi, ei sobi, ei maitse, ei mahu selga/jalga/pähe jms? Kas sul oli kuuse all palju selliseid kinke, millega sul pole juba täna enam midagi peale hakata? Millest sina lähtud kellelegi kinki tehes? Kas sinu lähedased müüvad/müüksid sinu kingitud kingitused edasi? 

Nii palju küsimusi ja nii palju mõtteainet.... 

Bisous