Me naudime täiega seda harukordset talve, millega ilmataat meid sel aastal üllatas. Tundub nagu üritaks ta pisut kompenseerida seda kõike muud, mis meie ümber toimub. Ja nagu ma vist varasemalt juba kirjutasin, meil tõesti pole aastaid siin nii pikalt püsivat ja lumerohket talve olnud. Lumiste metsade ja mägede vahel on praegu lihtsalt nii ilus, et võiks vabalt ennast sinna talvevõlumaale unustadagi.
Möödunud nädalavahetusel sõitsime Alsace'i kelgutama. Mitte et meil nüüd siin lähemal kui kahe tunni autosõidu kaugusel ühtegi küngast poleks, on on, aga rohkem kui kelgutama sõitsime tegelikult lihtsalt sõpradele külla. Kelgutamine tuli lisaboonusena kaasa. Me pole neid kõikvõimalike piirangute tõttu väga pikalt näinud ja kuna hetkel on mingil määral siiski võimalik liikuda, siis otsustasime seda võimalust igaks juhuks ära kasutada. Kes teab, mis suunas siin asjad edasi võivad liikuda.
Kaks nädalavahetust lumes mõjub igatahes superhästi nii vaimule kui füüsisele. Laupäeval käisime kelgutamas, mistõttu füüsis sai küll paar sinikat aga vaim seevastu lustis nagu väike laps. Pühapäeval käisime kahetunnisel matkal ja pean ütlema, et see oli selline mitme-päeva-trenni-eest matk. Mäenõlvadel kulgevate viinamarjaistanduste vahel põlvekõrguses lumes üles sumpamine võttis kohe päris korralikult võhmale aga samas ootas üles jõudes äge vaade ja selline ära-tegime! heaolutunne.
Meie akud said selle nädalavahetusega täiesti laetud ja loodetavasti peavad need nüüd järgmised neli tööpäeva veel ilusti vastu. Mõnusat töönädalat sulle!
Bisous
No comments:
Post a Comment