Valentinipäeva üllatus

Selle kandikutäie eksootilisi puuvilju (pluss pudel rummi) tõi kuller täna hommikul meie koduukse taha. 48 tundi varem olid kõik need puuviljad alles La Reunioni saarel puu otsas. 

See oli C Valentinipäeva kingitus mulle. Ja oleks äärepealt olnud ka C sünnipäevakingitus. 

Laupäeva hommik nagu peaaegu iga teine. C ärkas enne mind ja selleks ajaks kui mina oma silmad lahti tegin, oli hommikusöök juba laual ootamas ning kaminas põlesid heledad leegid. Aknast paistis sinine taevas ja päikesepaiste ning kraadiklaas akna taga näitas -6. Meil on juba vähemalt nädala paks lumekate püsinud ja temperatuuridki on miinusrekordeid teinud sel nädalal aga selge taeva ja päikesepaistega näpistav talveilm on vabale päevale siiski haruldaselt ideaalne algus. Sõime hommikust (loe: moosisaia) ja mul on nädalavahetusteti komme pärast hommikusööki tagasi veel sooja voodisse ronida, et uudiseid lugeda ja sotsmeediasse pilk visata ning võimalusel lihtsalt niisama natuke laiselda. Täna hommikul jätsin uudised vahele ja kasutasin seda aega hoopiski selleks, et C-le sünnipäevakingitust otsida. Sel aastal on selle kingitusega natuke kehvasti, sest mul ei olnud mõned päevad tagasi veel absoluutselt mitte ühtki ideed aga kinki on vaja juba umbes nädala pärast. Nii viimasele minutile ei ole ma tükk aega ühtki kingitust jätnud. Aga sel korral lihtsalt polnud ühtki ideed ja selle nädala alguses hakkas juba kerge paanika tekkima. Ei ühtki ideed, ei head ega halba. Kuniks ühel imetabasel hetkel millalgi kolmapäeval vist hakkas mingi pirn ikka kuskil lõpuks tööle. Täna hommikul ärgates oli mul kolm ideed. Nüüd on neist kaks järgi. 

Hommikul vaatasin ma telefonist üht pakisaadetist. Sellelt saarelt, kus me eelmisel suvel puhkamas käisime, saadetakse 48 tunniga otse siia värskeid hooajalisi puuvilju, eksootilisi lilli, rummi ja muud kohalikku toodangut. Selle teenuse nimi on ColiPays ja see on täpselt sellise erakordselt krõbeda hinnaga teenus, mida sobiks kellelegi kingituseks tellida. Näiteks jõuludeks või sünnipäevaks või Valentinipäeva kingituseks...

Me olime parasjagu lõunasööki valmistamas, kui järsku helises uksekell. Kuna ma ootasin üht rõivapakki, siis läksin mina ust avama ja esimene asi, mis mu tähelepanu köitis- kulleril oli käes suur erksavärviline pakk, millel ilutses sõna ColiPays. 

Ma olin sealt lehelt ainult paki välja valinud, ma ei olnud oma tellimust kinnitanud ega selle eest isegi mitte tasunud, sest mõtlesin paar päeva veel oodata, et jõuaks täpselt C sünnipäevale eelneval päeval kohale. Tegemist on ikkagi värskete puuviljadega ja mida vähem aega nad kastis on, seda parem. Ja nüüd siis paar tundi hiljem- pouf, pakk on ukse taga. Justkui võluväel. Kullerit ja seda pakki ukse peal nähes suutsin esimese asjana tegelikult ainult mõelda, et krt mul tuleb nüüd jälle uus kingiidee välja mõelda. Teine mõte oli loomulikult ilusam. See on vist mulle. C-lt. Valentinipäevaks. Kingituseks. Kui äge!!!!

Mingist mitmekümnest erinevast pakikombinatsioonist suutsime me mõlemad kusjuures justnimelt selle ühe ja sama paki välja valida. Ma oleks ülehomme täpselt sama tellimuse teinud. 

Ma loomulikult rääkisin talle kogu loo ära. See hetk oli lihtsalt liiga hea, et seda mitte jagada. 

Kuidas on see võimalik, et me tulime samal ajal täpselt ühe ja sama kingiidee peale. Jälle. Muide. Sest seda on ühe korra varemgi juhtunud, et me üksteisele samal ajal sama asja kingime. 

Selles ColiPays pakis oli kaks hästi suurt draakonivilja (tervelt ikka, lihtsalt selleks hetkeks, mil mul tuli idee pilti teha, olime me ühe poole ühest viljast juba ära söönud), korvitäis kannatus- ehk passioonivilju, kobar minibanaane, mida siin kunagi poevõrgust ei leia aga mida me saarel viibides iga jumala päev sõime, korvitäis longane vilju, millele kõikvõimas google ei suutnud ühtegi eestikeelset nime välja mõelda ja mida me kumbki varem proovinud polnud. Need kasvavad peaaegu vaid seal saarel ning kuuluvad litchi perekonda aga ei maitse üldse nagu litchid. Tegelikult pidi seal pakis olema ka üks La Reunion'i kuulus ananass, mida me seal olles samuti iga päev sõime, aga millegipärast leidsime selle asemel hoopiski pudeli kohalikku rummi. Ilmselt oli pakki kokku pannes mingi eksitus tehtud. 

Selleks hetkeks, kui ma selle postituse kirjutamise lõpetan, on C juba magama läinud, nii et ma saan tema Valentinipäeva kingituse söögilauale ootama jätta. Ta ärkab homme hommikul niisamuti enne mind ja saab siis natuke aega mõistatada, mis seal sees võiks olla. Ma olen üpris veendunud, et seda ei ole tal plaanis mulle juulikuus sünnipäevaks kinkida. Aga noh, ega kunagi ei või ju teada...

Bisous