Makramee suvekotile

 Pärast talviseid sooje kudumeid esimene suvisem punumine. 

Ma ei ole kindel, et ma selle kotiga päriselt kuhugi jalutama lähen (kui, siis ehk järve äärde või turule, et sinna üks lillekimp torgata) aga ta sobib ideaalselt mu töötuppa raamaturiiulile vahepalaks. Nüüd väikese makramee lisandiga veel eriti hästi. 

Bisous

Kevadised metsavaated

Eelmise esmaspäeva jalutuskäigu hetked metsas. 

Meil oli vaba päev ja meil olid külalised, nii et tegime naabruskonnas väikese jalutuskäigu. Kõik on nii värskelt (erk)roheline. Metsas on praegu hoopis mõnusam kui keset südasuvist kuumalainet. Kuusevõrsebeebid ja varsakabjad miskis veelombis ja mustikatel on juba mustikadki loodud... 

Loodus tärkab! Mõnus!

 

Bisous

Emadepäeva maasikakook

 Koogipõhi:

190 g jahu

20g maisitärklist

90g tuhksuhkrut

130 g võid

35 g mandlijahu

Näpuotsaga soola

1 muna

Crème pâtissière ehk kondiitrikreem:

500 ml piima

4 munakollast

100 g tuhksuhkrut

1 vaniljekaun v mõned tilgad vaniljekstrakti

40 g maisitärklist

Kaunistuseks:

500 g maasikaid

Alusta koogipõhjast. Selleks sega kokku kõik taigna kuivained ning lisa kuubikutena või. Töötle segu köögikombainis enam-vähem ühtlaseks, lisa muna ja jätka töötlemist, kuni on moodustunud ühtlane tainas. Tee sellest pall, mässi toidukilesse ja aseta külmkappi 20-30 minutiks puhkama. 

Eelsoojenda ahi 180 kraadini. Rulli tainas kahe küpsetuspaberi vahel õhukeseks. Tõsta lahtikäivasse koogivormi, vooderda ka võiga määritud koogivormi servad taignaga. Tee kahvliga taignasse augud ning kata küpetuspaberiga, millele kalla keraamilised küpsetuspallid või kuivatatud oad. Küpseta koogipõhja 15 minutit, seejärel eemalda küpsetuspaber koos raskusega ning küpseta veel 10 minutit, kuni põhi on ilusti ühtlaselt kuldne. Lase koogipõhjal täielikult ära jahtuda. 

Kreemi jaoks vala piim kastrulisse, lisa vaniljekaun või -ekstrakt ning kuumuta keemiseni. Vahusta kausis munad suhkruga kuni segu on helekollane. Lisa segades maisitärklis. Kalla pool kuumast piimast munasegule, pidevalt vispeldades. Seejärel kalla kogu segu allesjäänud piimaga kastrulisse. Kuumuta segu tasasel tulel, samal ajal ikka pidevalt segades, kuni see on paksenenud. Eemalda vaniljekaun. Lase kreemil jahtuda. 

Võta koogipõhi vormist välja ja aseta serveerimisalusele. Tõsta kreem koogipõhjale. Pese ja puhasta maasikad. Lõika pooleks ja vahetult enne serveerimist kaunista kook maasikatega. 

Maitseb nagu suur suvi!

Bisous

Lihavõttepühad 2023

Jõuludest otse lihavõtetesse...

Viimane blogipostitus tuleb välja, et oli 24.detsembril ja nüüd me istume jälle kenasti kaetud laua taga ja koksime mune. Kolm kuud on vahepeal möödunud ja kuigi nende jooksul juhtus nii mõndagi, mida oleks blogis olnud tore jagada, ei ole ma kohe mitte kuidagi arvutiekraani taha sattunud. Mu arvuti on omadega ikka täitsa kutu-piilu (jah, peagi saab sellest olukorrast vist juba aasta), aga mul ei ole tahtmist uut osta ega vanaga töötada, nii et blogi on paratamatult vaeslapse ossa jäänud. Ja ma ei taha siin ja praegu midagi lubama ka hakata, eks paistab, kuidas edasi.

Aga lihavõtted saavad meil siin alles täna otsa. Prantsusmaal ei ole Suur Reede vaba, siin on hoopiski esmaspäev riiklik püha, ja me oleme neid kolme vaba päeva maksimaalselt ära kasutanud ning põhimõtteliselt kogu ärkvel oldud aja õues ja aias toimetanud. Pühadest vaid niipalju, et pühapäeva lõunaks võtsin välja pidulikumad lauanõud ja koksisime kumbki siis ka ühe muna aga ei jõudnud ma ei munade värvimiseni, eriliste dekoratsioonideni ega sokolaadimunade jahini. Meil olid mõlemal hoopiski teistsugused plaanid ja eesmärgid pikaks nädalavahetuseks ja kõik tegime ära. Niiii niiiii palju suuri töid- alates vanade lillepottide värvimisest ja mullaga täitmisest kuni fassaadi puhastamise ja terrasside survepesuni.... praegu on selline tunne, et homne tööpäev saab olema tõeline puhkus võrreldes nende kolme päevaga ja nende tööde hulgaga, mis me kolme päevaga kodus ära tegime. 

Õnneks oli kolm päeva päikesepaistet ka, suht esimesed ilusad soojad ilmad siin ka, nii et värske õhu üledoosi saime kätte, patareid said laetud, töömured unustatud, talveunne vajunud töölihased said üles äratatud, koduõu sai ilusamaks, aknad said puhtaks, naabritega sai üle aia juttu aetud, grill sai soojaks, mitu masinatäit pesu sai õues kuivaks, esimesed seemned said peenramaale külitud... Oehh. 

Loodan, et sinagi veetsid mõnusa pika pühade nädalavahetuse! 

Loodetavasti siis mitte järgmiste pühadeni :) 

Bisous

Jõuluaja pidulaud

Rahuliku jõuluaega ja rõõmsaid koosolemise hetki.

Bisous

Meie talvine aed

Lumelabida järele meil suurt vajadust sel aastal pole olnud. 

Bisous

Lugemissoovitus: M. W. Craven

 Ma lugesin viimase kahe nädalaga läbi viis raamatut. Kokku 2116 lehekülge. 

Pean kohe ära märkima, et see pole teps mitte mu tüüpiline lugemus aga neid raamatuid oli lihtsalt täiesti võimatu pooleli jätta. Ma loen küll tavaliselt ühes kuus mitu raamatut aga see kahenädalane periood oli kahtlemata pisut erakordne mu jaoks. Ja ei, ma ei olnud haiguslehel ega midagi muud taolist. Töö, kodused toimetused, trenn, linnaskäigud ja kõik muu igapäevane elu kulges ikka nagu tavaliselt. Ok, C oli võib olla sunnitud mõned korrad rohkem köögis üksi askeldama kui tavaliselt, aga muidu ei midagi erilist. Ise mõtlen, et see tuli ilmselt natukene unetundide ja natukene sotsiaalmeedias scrollimise arvelt. Telekat ei vaata me kumbki mitte kunagi nagunii. 

Kõik viis raamatut olid kirjanikuhärra Craven'i meistriteosed. Craven on tunnustatud inglise krimikirjanik, kelle ma täiesti juhuslikult amazonist avastasin. Ühel õhtul otsisin uut raamatut ja kuna ma olen krimiromaanidega üsna suur sinasõber, eks vast seetõttu amazon mulle raamatu pealkirjaga "The Botanist" ette viskaski. Üsna kõrge hindega ja arvukate (üli)positiivsete kommentaaridega raamatu sisututvustus oli nii paeluv, et ma tol õhtul selle raamatu natuke rutakalt ära ostsingi. Oleks ma nimelt natuke rohkem süvenenud, oleksin ma teada saanud, et see on viieosalise sarja viimane ! raamat. See selgus siis, kui ma olin raamatu ühe nädalavahetusega läbi lugenud, õhku ahminud ja otsustanud, et ma tahan veel!!!! See oli lihtsalt liiga hea. Ja kui ma siis hakkasin vaatama, et kas oleks veel, selgus et on küll. Esimene, teine, kolmas ja neljaski. Ostsin siis kõik ülejäänud ka ja hakkasin algusest peale. 

Tegu on viieraamatulise sarjaga (Washington Poe sari), kus peategelane- detektiiv Washington Poe ja tema kaaslased on tegevad igas raamatus, enamjaolt jääb samaks ka tegevuskoht ja osad sisuliinidki jätkuvad läbi mitme raamatu. Aga kuna igas raamatus on siiski omaette eraldiseisev kuritegu, mille Poe peab lahendama, ei ole nende lugude nautimiseks vaja ilmtingimata eelnevaid raamatuid läbi lugeda. Jätkuvad sisuliinid ja suhted jutustatakse igas raamatus alati põgusalt lahti. 

Raamatute tegevus toimub Põhja-Inglismaal, Cumbria maakonnas, mis asub Šotimaa piiri ääres. Ja mis sa arvad, kas ma kujutasin kõigi viie raamatu puhul eriti hästi ette sealset olustikku, olles ise alles paar kuud tagasi kaks nädalat jutti Šotimaal ringi sõitnud. See puhkusereis on mul veel nii värkelt meeles, et mul tuli neid olustikukirjeldusi lugedes kõik ikka väga reaalselt silme ette. 

Mulle kohutavalt meeldis, et raamatute peatükkides jätkus loo jutustamine katkemata. Iga peatükk läks edasi täpselt sealt, kus eelmine lõppes, nii et lugu oli äärmiselt lihtne jälgida ja eks sealt see hasart ka tekkis- kohe kuidagi ei saanud raamatut käest panna. Peategelased-detektiivid olid mõnusalt lugejale omaseks kirjutatud- oli piisavalt isikustamist, et tekiks tahtmine aina rohkem teada saada ja kaasa elada aga samas ei läinud autor kirjeldustega liiale. Kuritööd olid igas raamatus originaalsed, pigem väga detailsete kirjeldustega, pöördepunkte jagus ikka mitmeid ja põnevus kestis viimaste lehekülgedeni. Kurjategijat ära arvata oli täitsa võimatu. Lugude tempo oli kiire aga kuna ei olnud mingit ajas ega kohas edasi-tagasi liikumist, läks lugemine ladusalt.

 Eesti keeles on kirjastus Pegasuselt ilmunud Craveni esimene, teine ja kolmas raamat- "Nukumäng", "Võõras veri" ja "Kuraator". Mina lugesin kõik viis raamatut läbi inglise keeles ja oskan vaid neid versioone krimiromaanide armastajatele väga soovitada. Huvitav, kas eestikeelsed variandid on sama kaasahaaravaks tõlgitud?

  

Igatahes, need raamatud olid kindlasti ühed selle aasta meeldejäävamad lugemiskogemused. Mina kahe käega soovitan. 

Bisous