Eelmises postituses ma juba korra põgusalt mainisin, et köögiviljaaed elas meie puhkuseloleku enam-vähem ilusti üle. Piprataimede lehed on natuke rohkem kollased kui rohelised aga muidu on vist okei. Pühapäeval olid kõik väga kurva ja närtsinud olekuga, aga eile hommikul avanes täpselt selline vaatepilt nagu pildil. Ainukeseks kaotuseks jäi üks pisike lill terrassil ja üks toataim, mis mõlemad täiesti lootusetult ära kuivasid. Ja rõdukasti petuuniatest ei jäänud ka midagi järgi. Aga see tähendab ainult seda, et mul on hea põhjus aianduspoest midagi uut koju tuua :)
Toalilledega katsetasime ühte internetist leitud kastmissüsteemi, mis tegelikkuses vist absoluutselt ei töötanud. Õnneks kõik peale ühe ei teinud suurt teist nägugi selle peale, et kaks nädalat kuiv oli. See kastmissüsteem nägi välja selline, et ülemisele tasapinnale tuli asetada anum veega, millest puuvillanöörid madalamal asetsevatesse lillepottidesse vett pidid viima. 14 päeva hiljem olid need nöörid täiesti kuivad ja anumas oli sama palju vett, kui enne. Proovisime, ei töötanud. Ei soovita järgi proovida.
Terrassil läks paremini, sest vahepeal oli siin sadanud ja naaber alguses ikka paaril korral võttis kastekannu kätte.
Meil on kaks suvikõrvitsataime, üks ümmargune ja üks piklik variant. Piklikku varianti saime proovida juba enne puhkusele minekut aga ümmargusel olid sellel ajal vaid imepisikesed pallikesed otsas. Tulime tagasi, ja kuigi taime lehed olid pühapäeva õhtul peaaegu täiesti ära kuivanud, oli ta vahepealse kahe nädalaga umbes meloni suuruse suvikõrvitsa kasvatanud. Yipiiii :) Ühe ainsama, mis tundus nende kuivanud lehtede vahel lihtsalt hiigelsuur. See oli nii positiivne üllatus. Piklikul variandil on praegu kolm korralikku suvikõrvitsat küljes, mis veel paar päeva saavad kasvada ja siis ilmselt salatisse satuvad. Ümmarguse täidame hakklihaseguga ja paneme ahju. Yummmi :)
Paprikat proovisin nii enne puhkusele minekut kui eile tagasi olles ja mõlemal korral on paprikad veel toored olnud. Peab kannatust varuma. Ma olen täiesti veendunud, et need saavad kõik valmis täpselt siis, kui mina Eestis olen ja C saadab mulle siis igal õhtul pilte oma eriti heast isekasvatatud õhtusöögist :) Ei ole üldse kade :)
See on meie selleaastane eksperiment- valge minibaklažaan. Praegu on tal vist viis sellist murelisuurust alget olemas. Huvitav, kas kaheteist päeva pärast võiks juba süüa? :)
Baklažaanitaim, ümmargune suvikõrvits, C onu antud tomatitaim ja piklik suvikõrvits.
Sellel tomatitaimel on kusjuures rohelised tomatid ka küljes ja ta näeb päris hea välja mu meelest. Võrreldes teise kahega, mis pole absoluutselt fotogeenilised ja mis on veninud nii umbes minu pikkuseks ega paista üldse väga lootustandvad välja. Aga tomatid on vahepeal külge tulnud ja kui need veel punaseks ka läheksid (järgmise kaheteist päeva jooksul soovitavalt :), siis võib meie selleaastase köögiviljaterrassiga vist rahule jääda.
Külmkapp pärast puhkust näeb välja täpselt selline. Ainsateks asukateks vanaema aiast näpatud salat ja terrassilt korjatud esimene ümmargune suvikõrvits. Ei tea, peaks vist õhtul poodi minema?
bisous
No comments:
Post a Comment