alapealkirjaga Tagasi kodus!
Uskumatu, et meie kaks nädalat suvepuhkust ongi läbi. Kalender magamistoas näitas eile küll alles 23ndat juulit :) Veider on tagasi kodus olla.
Reedest eilseni olime siis C vanavanemate juures, tähistamas nende 60ndat pulmaaastapäeva. Suur seltskond sõpru ja sugulasi, palju head süüa, mitu punast kleiti ja kaabuga ülikonda, pokaalide viisi kallist šampanjat, hulk sagimist ja ettevalmistusi, rohkelt huumorit ja tobedat nalja, suur kuhi musti nõusid, veranda täis imeilusaid lilli, missa kirikus, pièce montée, terve juusturatas ja vanaisa kahtlased kaneeliküpsised, isetehtud õnnitluskaardid, palju palju grupipilte.... ühesõnaga oli vahva pidu :)
Blogi jätkub natuke aega veel puhkuse lainel, sest mul on mitu mitu kohta teile veel näitamata. Enne kui ma kirjutan sellest, mis koht on Puy du Fou, annan teada, et mu köögiviljaaed elas ilma suurte kaotusteta meie eemaloleku üle. Naaber, kellel me palusime taimi kasta, seda ilmselt paaril viimasel päeval siiski ei teinud, sest koju jõudes avanes terrassil üpris kurblik-longus vaatepilt. Korraks käis peast läbi isegi mõte, et keegi ei jäänudki ellu. Nuuks. Aga kastsime neid siiski ja täna hommikuks olid kõik taastunud. Tundub, et meil on ikka võimalik edaspidi reisida ja tomateid kasvatada samal ajal :)
Le Puy du Fou on maailmas täiesti ainulaadne lõbustuspark. Seal ei ole nimelt mitte ühtegi karusselli. Selle asemel käiakse seal pargis hoopiski vaatemänge vaatamas. Eelmisel aastal külastas parki 2 miljonit inimest, mis tegi sellest Prantsusmaa populaarsuselt teise lõbustuspargi. Esikohal on siin loomulikult disneyland. Seda eelkõige tänu nendele sadadele tuhandetele hiina turistidele, kelle jaoks Prantsusmaa võrdub Eiffeli torni ja mikihiirega. Disneylandis käis eelmisel hooajal seitse korda rohkem inimesi, kui Puy du Fou's.
Le Puy du Fou's näidatakse showsid, mis kestavad umbes 30-40 minutit. Kokku on neil programmis 15-16 erinevat showd, millest kuus on suuremad ja ägedamad ning ülejäänud natuke väiksemad ja tagasihoidlikumate eriefektidega. Mõni show toimub päeva jooksul ainult kaks korda, mõnda saab sisse astuda kogu päeva vältel, ükskõik millisel kellaaajal, enamik showsid toimub 4-5 korda päevas. Pilet lõbustusparki on hirmkallis (37 euri ühele täiskasvanule, mis tegelikult ei ole sugugi nii hull kui disneylandis- 62 kahe pargi eest. Aga me siiski kaalusime mitu päeva enne, kas minna või mitte) ja pargi kaardil hoiatatakse, et kõiki showsid ei ole võimalik ühe päevaga näha. Me võtsime kohe hommikul eesmärgiks ära näha vähemalt need kuus kõige olulisemat ja tõestasime, et see on täitsa võimalik. See nõudis küll korralikku ajaplaneerimist, turbokiirusel ühelt showpaigalt teisele (jooksmist) kõndimist ja lõunast võileivasöömist show ukse taga järjekorras seistes. Lastega või vanavanematega sellist trikki ilmselt ette võtta ei soovita.
Aga meie nägime ära kõik kuus kõige olulisemat showd, pärast jalutasime veel seitsmendasse väiksemasse ka ja enne äratulekut nautisime natuke parki ka. Olime oma päevaga lõpuks väga rahul, sest nii tundus kulutatud piletiraha seda hinda ka väärt olevat.
Reedest eilseni olime siis C vanavanemate juures, tähistamas nende 60ndat pulmaaastapäeva. Suur seltskond sõpru ja sugulasi, palju head süüa, mitu punast kleiti ja kaabuga ülikonda, pokaalide viisi kallist šampanjat, hulk sagimist ja ettevalmistusi, rohkelt huumorit ja tobedat nalja, suur kuhi musti nõusid, veranda täis imeilusaid lilli, missa kirikus, pièce montée, terve juusturatas ja vanaisa kahtlased kaneeliküpsised, isetehtud õnnitluskaardid, palju palju grupipilte.... ühesõnaga oli vahva pidu :)
Blogi jätkub natuke aega veel puhkuse lainel, sest mul on mitu mitu kohta teile veel näitamata. Enne kui ma kirjutan sellest, mis koht on Puy du Fou, annan teada, et mu köögiviljaaed elas ilma suurte kaotusteta meie eemaloleku üle. Naaber, kellel me palusime taimi kasta, seda ilmselt paaril viimasel päeval siiski ei teinud, sest koju jõudes avanes terrassil üpris kurblik-longus vaatepilt. Korraks käis peast läbi isegi mõte, et keegi ei jäänudki ellu. Nuuks. Aga kastsime neid siiski ja täna hommikuks olid kõik taastunud. Tundub, et meil on ikka võimalik edaspidi reisida ja tomateid kasvatada samal ajal :)
Le Puy du Fou on maailmas täiesti ainulaadne lõbustuspark. Seal ei ole nimelt mitte ühtegi karusselli. Selle asemel käiakse seal pargis hoopiski vaatemänge vaatamas. Eelmisel aastal külastas parki 2 miljonit inimest, mis tegi sellest Prantsusmaa populaarsuselt teise lõbustuspargi. Esikohal on siin loomulikult disneyland. Seda eelkõige tänu nendele sadadele tuhandetele hiina turistidele, kelle jaoks Prantsusmaa võrdub Eiffeli torni ja mikihiirega. Disneylandis käis eelmisel hooajal seitse korda rohkem inimesi, kui Puy du Fou's.
Le Puy du Fou's näidatakse showsid, mis kestavad umbes 30-40 minutit. Kokku on neil programmis 15-16 erinevat showd, millest kuus on suuremad ja ägedamad ning ülejäänud natuke väiksemad ja tagasihoidlikumate eriefektidega. Mõni show toimub päeva jooksul ainult kaks korda, mõnda saab sisse astuda kogu päeva vältel, ükskõik millisel kellaaajal, enamik showsid toimub 4-5 korda päevas. Pilet lõbustusparki on hirmkallis (37 euri ühele täiskasvanule, mis tegelikult ei ole sugugi nii hull kui disneylandis- 62 kahe pargi eest. Aga me siiski kaalusime mitu päeva enne, kas minna või mitte) ja pargi kaardil hoiatatakse, et kõiki showsid ei ole võimalik ühe päevaga näha. Me võtsime kohe hommikul eesmärgiks ära näha vähemalt need kuus kõige olulisemat ja tõestasime, et see on täitsa võimalik. See nõudis küll korralikku ajaplaneerimist, turbokiirusel ühelt showpaigalt teisele (jooksmist) kõndimist ja lõunast võileivasöömist show ukse taga järjekorras seistes. Lastega või vanavanematega sellist trikki ilmselt ette võtta ei soovita.
Aga meie nägime ära kõik kuus kõige olulisemat showd, pärast jalutasime veel seitsmendasse väiksemasse ka ja enne äratulekut nautisime natuke parki ka. Olime oma päevaga lõpuks väga rahul, sest nii tundus kulutatud piletiraha seda hinda ka väärt olevat.
Pargi uksed avatakse hommikul kell 10.00. Me jõudsime parkimisplatsile F umbes kella poole kümne ajal. Miks F? Sellepärast et A,B,C,D ja E olid juba hõivatud nii umbes 4586 inimese poolt. Seda veel enne kui pargi uksed lahti üldse tehakse ja meie arvasime naiivselt, et poole tunnisest varust piisab küll. Läksime siis vudinal piletikassade juurde ja õnneks leidsime sealt piletiautomaadi, kus polnud absoluutselt järjekorda. Isegi sellistes situatsioonides eelistavad prantslased pigem järjekorras oodata, et siis näost-näkku suheldes pilet osta, selle asemel, et oma pangakaart piletiautomaadi kätte usaldada.
Meie võitsime tänu sellele aga tohutult aega ja pääsesime üsna kiirelt ka läbi koti- ja piletikontrolli. Liikusime kiiresti-kiiresti pargi teise otsa ja jõudsime esimese show ukse taga isegi natuke hinge tõmmata, enne kui uksed avanesid ja vaatemäng peale hakkas. Esimese show eel oli mõnus ootusärevus ja pinge. Kumbki meist ei olnud siin varem käinud ega teadnud päris täpselt, mis nüüd juhtuma hakkab....
Meie võitsime tänu sellele aga tohutult aega ja pääsesime üsna kiirelt ka läbi koti- ja piletikontrolli. Liikusime kiiresti-kiiresti pargi teise otsa ja jõudsime esimese show ukse taga isegi natuke hinge tõmmata, enne kui uksed avanesid ja vaatemäng peale hakkas. Esimese show eel oli mõnus ootusärevus ja pinge. Kumbki meist ei olnud siin varem käinud ega teadnud päris täpselt, mis nüüd juhtuma hakkab....
Esimene show, mida me hommikul vaatasime, kandis pealkirja Bal des Oiseaux Fantômes, mida võiks tõlkida kui Fantoomlindude balli. Show kestis pool tundi, mille jooksul etendati pisikene muinaslugu uinunud kaunitarist ja tema ustavatest kaaslastest-lindudest. Linnud olidki selle show staarid. Ma arvan, et lõpuks lendles publiku pea kohal umbes paarkümmend lindu ja see oli väga muljetavaldav vaatepilt. Nad tõusid õhku ja maandusid otse meie selja taga, nii et nii mõnigi publiku seast sai tiivalöögi vastu pead. See on uskumatu, kui hästi on nad linde treeninud, et nad teavad täpselt, millal ja kust õhku tõusta, kuhu maanduda.... See oli tõeliselt äge show. Päeva lõpuks jäigi see mu kõige suuremaks lemmikuks kõigi nähtud etteastete hulgast.
Järgmine show, kuhu me suundusime, rääkis loo viikingite rünnakust. Ka seal olid kaasatud vaatemängu loomad- metssead, hobused ja isegi lehmad. Show oli samuti umbes pool tundi pikk ning seekord etendati lugu sellest, kuidas küla rünnanud metsikud viikingid matavad sõjakirved maha ja hakkavad rahumeelselt elama, pärast jumaliku ilmutuse nägemist.
Kõik showd on tehniliselt väga kõrgel tasemel. Trikid ja eriefektid, ning samuti koostööd loomadega, on väga professionaalselt tehtud ja sellepärast enamus inimesi seda parki ka külastab. Hoopis teine lugu on nende etenduste tekstilise poole ja selle sisuga. See on enamjaolt sügavalt katoliiklik ning väga rangelt piiritletud. See on see koht, kus mul on südamest hea meel, et ma kõigest prantsuskeelsest veel päris täpselt aru ei saa. Seal esitletud ajaloolised faktid näiteks prantsuse revolutsiooni kohta, pidavat olema kõige harilikuma koolikäsitluse täielikud vastandid. Ühesõnaga, parem on sealset sõnalist osa täielikult eirata ning keskenduda ainult vaatemängule.
Kõik showd on tehniliselt väga kõrgel tasemel. Trikid ja eriefektid, ning samuti koostööd loomadega, on väga professionaalselt tehtud ja sellepärast enamus inimesi seda parki ka külastab. Hoopis teine lugu on nende etenduste tekstilise poole ja selle sisuga. See on enamjaolt sügavalt katoliiklik ning väga rangelt piiritletud. See on see koht, kus mul on südamest hea meel, et ma kõigest prantsuskeelsest veel päris täpselt aru ei saa. Seal esitletud ajaloolised faktid näiteks prantsuse revolutsiooni kohta, pidavat olema kõige harilikuma koolikäsitluse täielikud vastandid. Ühesõnaga, parem on sealset sõnalist osa täielikult eirata ning keskenduda ainult vaatemängule.
Mõnel showl ei olnud lubatud pildistada ega filmida, enamasti etendustes kasutatud loomade heaolu pärast. Näiteks üks selline show rääkis loo Richelieu musketäridest. Etendus toimus siseruumides, hämaras valguses ning seal kasutati palju hobuseid. Kaamerate pidevad välgusähvatused oleks neid ilmselgelt liigselt häirinud.
Viimased pildid on meie viimasest showst, Le Signe Du Triomphe. See oli kõige pikem etendus, kestes natuke üle 40ne minuti ning vist ka kõige suurema publikuhulgaga. Enne seda vaatemängu ootasime me ligi 45 minutit sissepääsu ja jõudsime selle ajaga ilusti oma lõunasöögiks kaasa võetud võileivad ära süüa.
Seda showd mängiti vaid kaks korda päevas, sest jällegi olid mängus loomad. Seekord olid kõige suuremateks staarideks lõvid, kes jalutasid areenil täiesti vabalt, ei mingit rihma ega puuri.
Täiesti vabalt, ühel hetkel oli neid seal lausa seitse tükki korraga. Lühikes etteaste tegid ka jaanalinnud, haned, kaamelid, lehmad ja jällegi hobused.
Etendus jutustas loo Rooma impeeriumi languse algusest, oli jällegi väidetavalt üsna omapärase nurga alt kirjeldatud, aga kogu etendus ise- nii tehniliste eriefektide kui loomatrikkide poolest- oli superäge.
Viimased pildid on meie viimasest showst, Le Signe Du Triomphe. See oli kõige pikem etendus, kestes natuke üle 40ne minuti ning vist ka kõige suurema publikuhulgaga. Enne seda vaatemängu ootasime me ligi 45 minutit sissepääsu ja jõudsime selle ajaga ilusti oma lõunasöögiks kaasa võetud võileivad ära süüa.
Seda showd mängiti vaid kaks korda päevas, sest jällegi olid mängus loomad. Seekord olid kõige suuremateks staarideks lõvid, kes jalutasid areenil täiesti vabalt, ei mingit rihma ega puuri.
Täiesti vabalt, ühel hetkel oli neid seal lausa seitse tükki korraga. Lühikes etteaste tegid ka jaanalinnud, haned, kaamelid, lehmad ja jällegi hobused.
Etendus jutustas loo Rooma impeeriumi languse algusest, oli jällegi väidetavalt üsna omapärase nurga alt kirjeldatud, aga kogu etendus ise- nii tehniliste eriefektide kui loomatrikkide poolest- oli superäge.
Vot selline väga omapärane lõbustuspark. Järgmine puhkuseteemaline postitus räägib vist aga veiniistandustest ja degusteerimistest.
gros bisous
gros bisous
No comments:
Post a Comment