Loire'i jõe org on teada-tuntud veinipiirkond, mõnikord kutsutakse seda ka kuningate veinioruks. Mis tähendab seda, et me ei saanud muidugi mitte kuidagi jätta peatumata mõne istanduse ees, et kohalikke veine proovida. Veinitootjaid leidub seal absoluutselt iga nurga peal, üldse ei liialda, kui mõnes külas oli selline tunne, et igasse kolmandasse majja võiks sisse astuda ja klaasi küsida. Kuigi meil oli üks veinitootja aadress eelnevalt ka välja vaadatud, siis lõpuks me sinna ei jõudnudki.
Kohapeal ringi sõites tegime enamasti valiku täiesti spontaanselt- hops, näe silt visite de cave et dégustation de vins, keera järgmisest teest paremale ja kilomeetri pärast olimegi istanduse ees. Degusteerimise eest ei pea midagi maksma ja kuigi kohustust osta ei ole, oleks mul kuidagi imelik ilma ühtegi pudelit ostmata lahkuda. Tavaliselt on omanik ise see, kes külalisi tervitama tuleb, vahel ka laua sinu ees puhtaks pühib, sinuga koos maha istub, veine kallab ja oma istandusest ja ilmast räägib.
Niimoodi juhuslikult koduteelt ära keerates, sattusime ühe väga toreda mehe ja tema kuldse retriiveri juurde. Kuigi meil oli soov ainult valget Coteaux du Layon appellatsiooniga veini proovida, pakkus ta meile alustuseks ka oma Cabernet d'Anjou rosé'd ning lõpetuseks Bonnezeaux dessertveini. Proovisime neid ja kahte valget, kuulasime jutte tema veiniistandusest ja rääkisime meie kodukandist ja Alsace'i veinidest, sügasime retriiveri kõrvatagust ja otsustasime üksmeelselt, et meile meeldisid kolm proovitud veini nii väga, et ostame kindlasti igast ühest ka mõne pudeli kaasa. Alles tükk maad hiljem näitas mees Loire'i oru veinigiidi raamatust, et näe, seesama rosé on valitud Loire'i oru selle aasta parimaks rosé'ks ning dessertvein on eelmisel aastal pärjatud Loire'i oru arvestuses kuldmedaliga. Selge selge. Siis sellepärast need meile nii väga sümpatiseerisidki. :)
Mitte kuskil ühtegi suurt silti võidetud medalitest, siiras külalislahkus ilma ostusurveta, üldse mitte kallis hind (valge oli vist 6,60 ja dessertvein 11) ja nunnu kuldne retriiver ka veel....kui me oleks mõnelt teiselt teelt vasakule keeranud....oleks kõik hoopis teisiti lõppenud. See oli aga üks suurepärane degusteerimiskogemus.
Selliste nö pisikeste istanduste veine ei müüda tavaliselt mitte kuskil mujal (välja arvatud seal piirkonnas mõne edasimüüja juures), mistõttu ootavad need ostetud veinid nüüd natuke erilisemat sündmust kui järgmine reede õhtu :)
Loire'i orgu peetakse üheks suurimaks ja ilusaimaks veinipiirkonnaks kuigi minu meelest on neil kõigil omamoodi võlu ja iseloom. Seitsmest kuulsamast veinipiirkonnast olen ma tänaseks külastanud kolme (Alsace'i, mis on peaaegu mu akna all, Champagne'i ja nüüd siis Loire jõe oru piirkonda. Ees ootavad veel Bordeaux, Burgundia, Jura ja Savoie ning Rhône'i org). Loire'i orus ringi sõites näeb autoaknast välja vaadates üht kolmest: kas kuldkollast viljapõldu, päikesekollast päevalillepõldu või lõputuid rohelisi viinapuu ridasid. Maastik on seal üsna lauge, võrreldes näiteks Alsace'i istandustega, mis kulgevad väga järskudel mäenõlvadel.
Viinamarjadest kasvatakse seal enamasti Chenin Blanc 'i, Sauvignon Blanc'i, Gamay'd, Muscadet'i ja Grolleaud'd. Sealse piirkonna saab tinglikult jagada kolmeks.
Alamjooksuks, kust pärinevatele kvaliteetveinidele märgitakse alati täpne kohanimi, näiteks Muscadet de Sevre et Maine. Muscadet on vein, mille ma avastasin seal ühel lõunasöögil. Valisin söögiks austrid ja nende juurde soovitas teenindaja Muscadet'i proovida... proovisin siis ja oligi match made in heaven
Keskjooksuks, mis hõlmab Angers'i linnast lõunapoole jääva Anjou ala ja Touraine'i ümbruse. Anjou rosé oli proovitud rosé'dest üks mu lemmikuimaid. Sealt kandist on pärit veel ka kuulus vahuvein Crémant de Loire. Anjou mõnedes piirkondades tehakse peeneid dessertveine, kuulsaimad nimed on ehk Coteaux du Layon, Quarts de Chaume ja Bonnezeaux. Viimaseid kahte tehakse kusjuures alati marjadest, mis on kaetud väärishallitusega. Bonnezeaux'd saime selles toredas veiniistanduses ka proovida. Ma ausalt ei tea mitte midagi dessertveinidest aga see tundus meeldiv olevat. Väga magus ja puuviljane. Öeldi, et see sobib hästi kokku foie gras'ga, nii et ootame siis jõule, et saaks proovida.
Ülemjooksu ala on peaaegu kesk-Prantsusmaal, sealseid Sancerre'i piirkonna Sauvignon Blanc'i veine peetakse neist parimateks. Sinna kanti sattusime me puhkuse viimastel päevadel, sest C vanavanemad elavad Sancerre'st mõne kilomeetri kaugusel. Neil viinamarjaistandust pole, naabril on aga küll. Loomulikult olid pidustuste ajal laual vaid kohalikud veinid, nii punased kui valged, nii naabri kodukeldrist kui kuulsamatest kohalikest istandustest.
Ma mõtlesin alguses siia kirjutada ka kahest likööritehasest, mida külastasime (et saaks kogu kraadidega jutu ühte kohta kokku panna) aga mulle tundub nüüd, et see veinijutt tuli juba niigi parajalt pikk. Järgmisel korral siis Combier ja Cointreau.
bisous
No comments:
Post a Comment