Nagu majaostuga seotud kümnetest rendez-vous'dest ja sadadest paberitest ning avaldustest veel vähe oleks, otsustasime ette võtta veel ühe pisikese projekti.
Nimelt tuleb meil enne ühist laenulepingut ja majaostu sõlmida kooseluleping ehk pr keeles PACS. Me oleme seda siiani vist mugavusest ja pisikesest laiskusest kogu aeg edasi lükanud. Aga nüüd tundub, et pole enam pääsu. Kuna me abielus ei ole, siis tõenäoliselt oleks majaostu allkirjastanud notar meilt nagunii mingit kooselu tõendavat paberit nõudnud, seetõttu otsustasime sellega juba ennetavalt tegelema hakata.
PACS sõlmitakse siin kahe koos elava inimese vahel. Mees-naine, naine-naine, mees-mees, sugu ei mängi siin absoluutselt mingit rolli, nagu ka mitte lepingut sõlmivate inimeste omavaheline suhe, defineeritagu seda siis kas elu armastusena või lihtsalt korterikaaslastena.
Laias laastus jagunevad arvamused PACS'ist siin kaheks. Ühtede jaoks on see pelgalt paber maksude vähendamiseks, soodsamateks garantiitingimusteks jms. Teised peavad seda aga nö abielu eeletapiks ehk siis lisavad sellele juurde ka mingi romantilise aspekti.
Meie siinses sõprusringkonnas on täpselt samuti kahetisi kogemusi. Üks paar korraldas perele-sõpradele-sugulastele suure kostüümipeo ja nemad ütlesid kohe kõva häälega välja, et nende jaoks on see peaaegu nagu abielu sõlmimine. Kinkisime neile selle puhul kahe-kolmepäevase hotelli-spaa külastuse (et nagu väikesed mesinädalad) ja jäime pulmakutset ootama. Pole veel tulnud.
Kaks teist paari on aga kooselulepingu sõlminud vaid seetõttu, et neid ootas ees ühine majaost. Täpselt nagu meidki. Kahekesi käidi lõunapausi ajal kohtus pabereid allkirjastamas ning sellele ei järgnenud mingit pidu. Sõpradele teatati uudisest juhuslikul kokkusaamisel, ilma suure kisa ja kärata. Täpsustamise mõttes lisan, et ega sinna paberite allkirjastamisele kedagi teist peale asjaosaliste nagunii ei lubata. See ei ole üldse nagu perekonnaseisuametis abielu registreerimine.
Paberite allkirjastamine võtab ise aega u 10 minutit. Tunduvalt rohkem aega kulub aga selleks, et kõik selleks vajaminevad dokumendid kokku saada. Võid ette kujutada, et seda eriti siis, kui üks osapooltest ei ole juhtumisi veel prantslane ka. Jumal tänatud, et Eesti on Euroopa Liidus, sest vastasel juhul peaksin ma praeguse paberikuhja kolmekordistama ja vaja läheks kindlasti ka vanaema lellepoja sünnitunnistust ning naabrite eelmise aasta sissetuleku suurust. :)
C-l on vaja PACS'iks esitada 6 paberit: kaks avaldust + sünnikoha linnavalitsusest saadud sünnitunnistuse koopia + id kaardi koopia + tõend selle kohta, et ta ei ole kellegi teisega parasjagu seotud/abielus :) + tõend selle kohta, et me päriselt ka elame koos :) Normaalne.
Minul on vaja esitada 10 erinevat paberit. Kaks avaldust + sünnitunnistuse pr keelne koopia + id kaardi koopia + tõend selle kohta, et ma ei ole kellegi teisega seotud/abielus + tõend selle kohta, et me elame koos + certificat de coutum + perekonnasündmuse tõend + veel üks tõendit, mida C kuskilt taotles, ja mille kohta mul pole aimugi, mida see sisaldab + veel üks isikuttõendava dokumendi koopia. Normaalne, ju. :)
Eesti saatkonnast Pariisist on vaja saada kaks paberit- perekonnasündmuse tõend ning certificat de coutum. Kahe paberi eest küsitakse 50 euri riigilõivu. Ma pean siin taaskord mingeid kõrgemaid võime tänama selle eest, et Eesti riigis on loodud digiallkirjastamise võimalus. Vastasel juhul oleks ma pidanud sõitma vaid nende kahe paberi pärast Pariisi, mis oleks mulle heal juhul veel umbes 60 euri maksma läinud.
C-l oli vaja oma sünnikoha linnavalitsuselt küsida tõendit selle kohta, et ta pole parasjagu kellegi teisega abielus. Ei olnud. :) Mul on samuti sama tõendit vaja, aga tuli välja, et selle väljastab välismaalastele ainult mingi Pariisi kõrgem kohus. Kuidas nemad minu abielu staatust teavad, pole õrna aimugi. Loogiline oleks ju, et seda paberit väljastab nt Eesti perekonnaseisuamet aga ei, nii lihtsalt need asjad siin riigis ei käi. :)
Mul on tänaseks 4 dokumenti puudu. C on kõik enda omad kätte saanud. Loomulikult tulevad kõik paberid koju hariliku posti teel. Hea veel, et tuvisi ei kasutata. E-mailidest ei ole keegi siin mitte kunagi mitte midagi kuulnud. Nagu tavaliselt.
Kui paberid on olemas tuleb kohtusse aeg kinni panna, dokumendid vaadatakse läbi, loodetavasti ei öelda, et mingi linnuke on kuskilt puudu ja siis tuleb allkirjad alla panna ja ongi kogu lugu.
Eraldi me PACS'i puhul suurt pidu tegema ei hakka. Õhtusöök kahekesi mõnes ilusas restoranis tundub igati proportsionaalne selle ettevõtmisega. Meil on plaanis kõik siinsed sõbrad kokku kutsuda hoopis siis, kui me oleme PACS'i ära sõlminud ning allkirjastanud ka majaostu lepingu. Siis võib küll pidu pidada. :)
Kaunist kolmapäeva!
gros bisous
Nimelt tuleb meil enne ühist laenulepingut ja majaostu sõlmida kooseluleping ehk pr keeles PACS. Me oleme seda siiani vist mugavusest ja pisikesest laiskusest kogu aeg edasi lükanud. Aga nüüd tundub, et pole enam pääsu. Kuna me abielus ei ole, siis tõenäoliselt oleks majaostu allkirjastanud notar meilt nagunii mingit kooselu tõendavat paberit nõudnud, seetõttu otsustasime sellega juba ennetavalt tegelema hakata.
PACS sõlmitakse siin kahe koos elava inimese vahel. Mees-naine, naine-naine, mees-mees, sugu ei mängi siin absoluutselt mingit rolli, nagu ka mitte lepingut sõlmivate inimeste omavaheline suhe, defineeritagu seda siis kas elu armastusena või lihtsalt korterikaaslastena.
Laias laastus jagunevad arvamused PACS'ist siin kaheks. Ühtede jaoks on see pelgalt paber maksude vähendamiseks, soodsamateks garantiitingimusteks jms. Teised peavad seda aga nö abielu eeletapiks ehk siis lisavad sellele juurde ka mingi romantilise aspekti.
Meie siinses sõprusringkonnas on täpselt samuti kahetisi kogemusi. Üks paar korraldas perele-sõpradele-sugulastele suure kostüümipeo ja nemad ütlesid kohe kõva häälega välja, et nende jaoks on see peaaegu nagu abielu sõlmimine. Kinkisime neile selle puhul kahe-kolmepäevase hotelli-spaa külastuse (et nagu väikesed mesinädalad) ja jäime pulmakutset ootama. Pole veel tulnud.
Kaks teist paari on aga kooselulepingu sõlminud vaid seetõttu, et neid ootas ees ühine majaost. Täpselt nagu meidki. Kahekesi käidi lõunapausi ajal kohtus pabereid allkirjastamas ning sellele ei järgnenud mingit pidu. Sõpradele teatati uudisest juhuslikul kokkusaamisel, ilma suure kisa ja kärata. Täpsustamise mõttes lisan, et ega sinna paberite allkirjastamisele kedagi teist peale asjaosaliste nagunii ei lubata. See ei ole üldse nagu perekonnaseisuametis abielu registreerimine.
Paberite allkirjastamine võtab ise aega u 10 minutit. Tunduvalt rohkem aega kulub aga selleks, et kõik selleks vajaminevad dokumendid kokku saada. Võid ette kujutada, et seda eriti siis, kui üks osapooltest ei ole juhtumisi veel prantslane ka. Jumal tänatud, et Eesti on Euroopa Liidus, sest vastasel juhul peaksin ma praeguse paberikuhja kolmekordistama ja vaja läheks kindlasti ka vanaema lellepoja sünnitunnistust ning naabrite eelmise aasta sissetuleku suurust. :)
C-l on vaja PACS'iks esitada 6 paberit: kaks avaldust + sünnikoha linnavalitsusest saadud sünnitunnistuse koopia + id kaardi koopia + tõend selle kohta, et ta ei ole kellegi teisega parasjagu seotud/abielus :) + tõend selle kohta, et me päriselt ka elame koos :) Normaalne.
Minul on vaja esitada 10 erinevat paberit. Kaks avaldust + sünnitunnistuse pr keelne koopia + id kaardi koopia + tõend selle kohta, et ma ei ole kellegi teisega seotud/abielus + tõend selle kohta, et me elame koos + certificat de coutum + perekonnasündmuse tõend + veel üks tõendit, mida C kuskilt taotles, ja mille kohta mul pole aimugi, mida see sisaldab + veel üks isikuttõendava dokumendi koopia. Normaalne, ju. :)
Eesti saatkonnast Pariisist on vaja saada kaks paberit- perekonnasündmuse tõend ning certificat de coutum. Kahe paberi eest küsitakse 50 euri riigilõivu. Ma pean siin taaskord mingeid kõrgemaid võime tänama selle eest, et Eesti riigis on loodud digiallkirjastamise võimalus. Vastasel juhul oleks ma pidanud sõitma vaid nende kahe paberi pärast Pariisi, mis oleks mulle heal juhul veel umbes 60 euri maksma läinud.
C-l oli vaja oma sünnikoha linnavalitsuselt küsida tõendit selle kohta, et ta pole parasjagu kellegi teisega abielus. Ei olnud. :) Mul on samuti sama tõendit vaja, aga tuli välja, et selle väljastab välismaalastele ainult mingi Pariisi kõrgem kohus. Kuidas nemad minu abielu staatust teavad, pole õrna aimugi. Loogiline oleks ju, et seda paberit väljastab nt Eesti perekonnaseisuamet aga ei, nii lihtsalt need asjad siin riigis ei käi. :)
Mul on tänaseks 4 dokumenti puudu. C on kõik enda omad kätte saanud. Loomulikult tulevad kõik paberid koju hariliku posti teel. Hea veel, et tuvisi ei kasutata. E-mailidest ei ole keegi siin mitte kunagi mitte midagi kuulnud. Nagu tavaliselt.
Kui paberid on olemas tuleb kohtusse aeg kinni panna, dokumendid vaadatakse läbi, loodetavasti ei öelda, et mingi linnuke on kuskilt puudu ja siis tuleb allkirjad alla panna ja ongi kogu lugu.
Eraldi me PACS'i puhul suurt pidu tegema ei hakka. Õhtusöök kahekesi mõnes ilusas restoranis tundub igati proportsionaalne selle ettevõtmisega. Meil on plaanis kõik siinsed sõbrad kokku kutsuda hoopis siis, kui me oleme PACS'i ära sõlminud ning allkirjastanud ka majaostu lepingu. Siis võib küll pidu pidada. :)
Kaunist kolmapäeva!
gros bisous
No comments:
Post a Comment