Ma olen siiani üritanud kirjutada majast mitte rohkem kui korra nädalas, sest vastasel juhul võiksin varsti jälle blogi nime vahetamise peale mõelda. Aga sellel nädalal tuleb erandina täna veel üks majateemaline kirjutis, sest ma olin täna lihtsalt väga positiivselt üllatunud nähes, kui palju on töömehed kõigest kolme päevaga ära teinud.
Ma käisin teisipäeval üksinda vaatamas ja täna koos C-ga ja kuigi ma veel hommikul olin üpris kindel, et seal erilisi muudatusi ei ole sündinud, siis uksest sisse astudes, muutsin meelt.
Majas on täna ikka veel oluliselt külmem kui hetkel väljas aga vähemalt ei ole aknaklaasid enam jääs. Õues on täna tunduvalt soojem kui nädala alguses, nii et ilmselt hakkab ka maja edaspidi vaikselt üles soojenema
Ülemisel pildil on garaaži majapidamisruumi poolne ots.
Kõige suurem muudatus oli täna see, et eluruumide ja garaaži vahele on terves ulatuses sein püsti pandud. Tänu sellele hakkab sisemine pool juba hästi vaikselt ilmet võtma. Nüüd ma ootan seda hetke, mil ülejäänud siseseinad ka valmis saavad. Siis võiks juba peaaegu sisse kolida.
Kui välisseinte soojustus on selline, et mingi imelik soojustusmaterjal on juba enne seina panekut kipsplaadi külge liimitud, siis garaaži ja eluruumide vahelise seina soojustamiseks kasutatakse tavalist mullegi tuttavat kollast isoveri soojustusvilla. Ristlõikes näeb see sein välja umbes selline, et kahe paksu kipsplaadi ja aurutõkete vahele on lihtsalt üks kiht soojustusvilla pandud ja ongi kogu lugu. Teoreetiliselt jääb see sein nii vist kuni pahtli, lihvimismasina ja värvi saabumiseni.
Eluruumide ja garaaži vaheline ukseava.
Need keset ruumi lebavad plaadid ongi välisseinte soojustus. Rohelist värvi plaadid lähevad ruumidesse, kus on kõrgem õhuniiskus ja hallid plaadid siis ülejäänud seintesse. Maja hakkab olema A energiaklassis, mis tähendab seda, et tegelikult on käsil hetkel üks olulisemaid töid.
Järgmisel nädalal alustatakse vist lae paigaldamisega, sest see lakke tõmmatud kate oli samuti täna uus nähtus. Katus on hetkel ka kõige suurem külma õhu sisselaskja. Kui lagi saab valmis, on põranda kuivamiseks tunduvalt soojemad tingimused olemas.
Proovisime. Kõik akna- ja uksekatted töötavad. Kolmes toas olevatele akendele pandi mehaaniline süsteem. Seda pulka keerates langevad väljaspool olevad aknakatted ette. Elutoas olevatele maast laeni akendele-ustele pandi elektroonilised katted, ehk siis nende langetamiseks on vaja vaid nupule vajutada. Seda me küll täna veel proovida ei saanud.
Kui üks pisiasi välja arvata, oleme nende liugustega täna väga rahul. Esiteks, nendest pääseb nii palju valgust tuppa! Teiseks hoiavad liuguste süsteemid võrreldes sissepoole avanevate ustega tunduvalt rohkem ruumi kokku.
Tead, et siin avanevad kõik aknad alati sissepoole? Eestis avanevad (eramajade) aknad mu meelest valdavalt ikka väljapoole (?) Prantsusmaal on aga kõikjal alati vastupidi. See on nii sellepärast, et muidu ei saaks väljaspool paiknevaid aknaluuke kinni panna. Alguses oli täiega imelik. Aga mitte ainult minul. Tänapäeva nupusüsteemiga saaks ju küll teoreetiliselt ka väljapoole avanevaid aknaid kasutada. Kui ma C sõpradele seletasin, et mu vanematel näiteks ongi kõik aknad niipidi, on eluaeg nii olnud, siis... oleksid sa vaid nende nägusid näinud. Nad pidasid seda ideed eluohtlikuks! Mis saab siis, kui ma näiteks tänava äärse maja esimesel korrusel asuva akna lahti teen ja keegi sealt samal ajal mööda läheb? Mis siis saab? Mis siis saab? Midagi ei saa.
Huvitav oleks teada, kui palju Tallinna kiirabi saab väljakutseid seetõttu, et jalakäija on juhusliku akna-avamise tõttu viga saanud?!
Nüüdseks olen ma nende sissepoole avanevate akendega täitsa ära harjunud. Hea asi on selle juures see, et ma saan väljapool olevatele laiadele aknalaudadele palju ilusaid lilli paigutada. Halb on aga see, et uue maja sisemisi aknalaudu ei saa suhteliselt millekski kasutada. Nii nagu praeguses kodus. Ausalt öeldes ma ei teagi, kas uues kodus sissepoole üldse mingeid aknalaudu paigaldatakse? Vist mitte.
Liuguste ainukese ebamugavuse avastasime täna, kui selgus, et köögi kõrval olev uks avaneb valele poole. Hetkel liigub see (alumisel pildil otse ees paiknev uks) paremalt vasakule, nii et terrassile astume paremalt. Meil oli aga plaan ehitada köögi poolele nö baarilett, mille toolid hakkaksid paiknema täpselt selle parempoolse ukseava ees. Ehk siis teoreetiliselt saab sealt olema natuke ebamugav terrassile astuda. Võib-olla. Ehk leiame sellele mõne hea lahenduse vahepeal.
Mina ei mäleta, aga C teatas, et tema meelest me isegi arutasime seda ehitajaga kunagi aga kuna lõpliku plaani peale seda kirja ei läinud (huvitav küll miks?), siis nüüd saimegi üllatuse osaliseks.
Sellest õppetund- praegune plaan tuleb uuesti kriitilise pilguga üle vaadata.
Teine asi, mis täna välja tuli, rikub samuti natukene meie seniseid kavatsusi. Me ikka ei saa köögis segistit paigutada täpselt akna ette nii, et akna mõlemad pooled ka lahti käiksid. Nii nagu ma ennist kirjutasin, aknad avanevad sissepoole! Siiani kalkuleerisime, et see on võimalik aga täna akent avades selgus, et selleks peaks segisti paigutama aknaalusest seinast u 80cm eemale, mis on... lihtsalt jaburus. Kui akna servad oleksid lõppenud täpselt keskel, oleks kõik olnud okei, aga praegu katab üks serv teist ligi 5 cm ulatuses, mis tähendabki tunduvalt laiemat avanemiskaart. Praegu jääb vist nii, et vaid üks aknapool hakkab lahti käima.
Vot sellised lood ja üllatused olid täna. Järgmisel laupäeval uued majajutud.
Kaunist nädalavahetuse jätku!
Bisous
Eestis käivad ka paljud aknad ikka sisse :) paneelmajadel näiteks.
ReplyDelete