Me ei ole küll veel oma eelmise ja vist ka üleeelmise aasta moosivarusid ära söönud aga nüüd kui meil on mõnusalt suur ja jahe majapidamisruum, kuhu saame kasvõi terve seinatäie riiuleid moosipurkidele reserveerida, tekkis mul eelmisel nädalal idee natuke katsetada. Täna pean ma veel oma moosipurgid office'i põrandale ritta laduma aga ülehomme pannakse majapidamisruumi põrandaplaadid paika (lõpuks ometi!) ja siis saame sinna ka sisse kolida.
Ma polegi ükski aasta nii varakult, st siis aprillis, moosi keetnud aga ma ei saanud kuidagi sellest apelsini- rabarberimoosi ideest lahti. Ma ei tea, kust ta tuli aga ära enam ei läinud, muudkui kummitas. Rabarberihooaeg on siin just alanud, nii et laupäeval seadsime sammud turule, kust sain värskeid rabarberivarsi ja õnneks oli supermarketis veel mõnusalt suuri bio apelsine ka müügil. Kartsin küll, et ehk on nende hooajast natuke liiga palju aega möödas aga see oli asjatu hirm. Need kolm apelsini olid veel magusamad ja mahlasemad kui kõrghooaja kõige paremad viljad ja mul oli kange kiusatus need kõik niisama ära süüa. Ülihead magusad ja mahlased ja veel ilma seemneteta ka. Täielik vedamine. Järgmine nädal peab sinna poodi tagasi minema, ehk on neil neid veel.
Eelmisel aastal katsetasime maasika ja rabarberi sümbioosi aga maasikaid- neid õigeid- siin veel ei ole. Hispaaniast pärit hiigelsuuri on küll aga peale hullutava lõhna ei meenuta need muidu kuskilt otsast maasikaid. Neist lettidest mööda minnes on mul küll alati hästi suur kiusatus osta- no äkki just sellel tädil on päris maitsega marjad- aga kaine mõistus on siiani õigel hetkel jaole saanud. Ma tean ju, et need ei maitse üldse mitte nagu need, mida ma oma aiast umbes kuu aja pärast noppima hakkan. Aga see maasika lõhn....
Ma ei tea enam, kust ma selle rabarberi-apelsini koosluse idee sain aga pärast mõningat uurimist, leidsin netist isegi paar retsepti. Ma otsin nüüd alati kolmes keeles ja valin tavaliselt selle retsepti, millel on kõige enam positiivseid reaktsioone või kommentaare. Vahel valin selle retsepti, mida on lihtsam teha. Vahel sõltub valik aga hoopiski koostisosadest, eelistatud on siis need, mille koostisosade hankimiseks ei pea 100 km maha sõitma. Üldiselt on tänu kolmele keelele valikuvõimalused alati üsna suured.
Prantslastel on üks eriti suure retseptikoguga netileht- marmiton.org, mis on võrreldav eestlaste toidutarega. Kõige vähem katsetan inglisekeelsete juhiste järgi, sest neis on pea alati kogused mõõdetud tassides või lusikates või mõnes muus toredas supipoti mõõdus aga ma eelistan retseptides konkreetseid numbreid. Ma parema meelega teisendan isegi untse, kui et mõõdan üks kahekümneviiendik tassi jahu!? wt...
4 apelsini
1 kg moosisuhkrut
Kuna mulle tundus, et 1 kg rabarberit on esimese katsetuse kohta natuke liiga palju, siis otsustasin koguseid pisut vähendada. Arvestades seda, et C kirtsutab nina ainuüksi rabarberi mainimise peale, on suur tõenäosus, et see katsetus tuleb mul üksi nahka pista.
Mina võtsin moosi jaoks:
500 g rabarberit
3 apelsini
250 g moosisuhkrut ja 250 g tavalist suhkrut (mul lihtsalt polnud kodus tervet pakki moosisuhkrut)
(1 pakk pektiini)
Ma polegi ükski aasta nii varakult, st siis aprillis, moosi keetnud aga ma ei saanud kuidagi sellest apelsini- rabarberimoosi ideest lahti. Ma ei tea, kust ta tuli aga ära enam ei läinud, muudkui kummitas. Rabarberihooaeg on siin just alanud, nii et laupäeval seadsime sammud turule, kust sain värskeid rabarberivarsi ja õnneks oli supermarketis veel mõnusalt suuri bio apelsine ka müügil. Kartsin küll, et ehk on nende hooajast natuke liiga palju aega möödas aga see oli asjatu hirm. Need kolm apelsini olid veel magusamad ja mahlasemad kui kõrghooaja kõige paremad viljad ja mul oli kange kiusatus need kõik niisama ära süüa. Ülihead magusad ja mahlased ja veel ilma seemneteta ka. Täielik vedamine. Järgmine nädal peab sinna poodi tagasi minema, ehk on neil neid veel.
Eelmisel aastal katsetasime maasika ja rabarberi sümbioosi aga maasikaid- neid õigeid- siin veel ei ole. Hispaaniast pärit hiigelsuuri on küll aga peale hullutava lõhna ei meenuta need muidu kuskilt otsast maasikaid. Neist lettidest mööda minnes on mul küll alati hästi suur kiusatus osta- no äkki just sellel tädil on päris maitsega marjad- aga kaine mõistus on siiani õigel hetkel jaole saanud. Ma tean ju, et need ei maitse üldse mitte nagu need, mida ma oma aiast umbes kuu aja pärast noppima hakkan. Aga see maasika lõhn....
Ma ei tea enam, kust ma selle rabarberi-apelsini koosluse idee sain aga pärast mõningat uurimist, leidsin netist isegi paar retsepti. Ma otsin nüüd alati kolmes keeles ja valin tavaliselt selle retsepti, millel on kõige enam positiivseid reaktsioone või kommentaare. Vahel valin selle retsepti, mida on lihtsam teha. Vahel sõltub valik aga hoopiski koostisosadest, eelistatud on siis need, mille koostisosade hankimiseks ei pea 100 km maha sõitma. Üldiselt on tänu kolmele keelele valikuvõimalused alati üsna suured.
Prantslastel on üks eriti suure retseptikoguga netileht- marmiton.org, mis on võrreldav eestlaste toidutarega. Kõige vähem katsetan inglisekeelsete juhiste järgi, sest neis on pea alati kogused mõõdetud tassides või lusikates või mõnes muus toredas supipoti mõõdus aga ma eelistan retseptides konkreetseid numbreid. Ma parema meelega teisendan isegi untse, kui et mõõdan üks kahekümneviiendik tassi jahu!? wt...
Rabarberi- apelsinimoosi originaalretseptis olid vajalikud kogused märgitud nii:
1 kg rabarberit4 apelsini
1 kg moosisuhkrut
Kuna mulle tundus, et 1 kg rabarberit on esimese katsetuse kohta natuke liiga palju, siis otsustasin koguseid pisut vähendada. Arvestades seda, et C kirtsutab nina ainuüksi rabarberi mainimise peale, on suur tõenäosus, et see katsetus tuleb mul üksi nahka pista.
Mina võtsin moosi jaoks:
500 g rabarberit
3 apelsini
250 g moosisuhkrut ja 250 g tavalist suhkrut (mul lihtsalt polnud kodus tervet pakki moosisuhkrut)
(1 pakk pektiini)
Pese, koori ja tükelda rabarberid. Tee sama apelsinidega aga lisaks viiluta umbes poole apelsini koor hästi hästi peenikesteks ribadeks. Need lisavad moosile mõnusat mõrkjat maitsenüanssi. Pane rabarberi- ja apelsinitükid kaussi ning lisa suhkur. Sega hästi läbi. Jäta segu mõneks kuni 24ks tunniks seisma. Retseptis oli tõesti kirjas 24 tundi aga mina tükeldasin viljad pühapäeva hommikul ja moosi keetsin sama päeva õhtul umbes viie ajal ja mu meelest sellest seismisajast täitsa piisas.
Lase segul keema tõusta ning aeg-ajalt segades keeda tasasel tulel 10 minutit. Juba keema tõusnud segule lisa pakk pektiini ja sega hästi läbi. Kuna apelsinidest tuli väga palju mahla, siis mulle tundus, et moos võib natuke liiga vedel jääda. Kui kasutada ainult moosisuhkrut siis pektiini eraldi lisama ei pea, sest moosisuhkrus on see juba olemas. Ja kui apelsinid ei ole väga mahlased, siis võib-olla ei ole samuti vaja. Mu meelest tuleb tunde järgi vaadata.
Tõsta kuum moos steriliseeritud purkidesse ja sule kohe. Jäta purgid tagurpidi jahtuma.
Originaalretseptis oli kirjas, et enne söömist peaks moosil laskma vähemalt 8 päeva seista aga mina proovisin muidugi juba eile hommikusöögi ajal.
Mulle meeldivad moosid, mis ei ole eriti magusad ja see siin on just täpselt minu tassike teed. Maitses on tunda nii apelsini kui rabarberit, mu meelest esimest õige pisut rohkem kui viimast. Apelsinikoored on hästi natuke mõrudad, mis passib üllatavalt hästi kokku rabarberi hapukusega. Pektiini lisamine oli hea mõte. Moos on sellise mõnusa konsistentsiga, mida on hea lihtne saiale määrida. On suur tõenäosus, et sellest värskendavast kooslusest saab üks mu lemmikuid.
Soovitan proovida!
Lase segul keema tõusta ning aeg-ajalt segades keeda tasasel tulel 10 minutit. Juba keema tõusnud segule lisa pakk pektiini ja sega hästi läbi. Kuna apelsinidest tuli väga palju mahla, siis mulle tundus, et moos võib natuke liiga vedel jääda. Kui kasutada ainult moosisuhkrut siis pektiini eraldi lisama ei pea, sest moosisuhkrus on see juba olemas. Ja kui apelsinid ei ole väga mahlased, siis võib-olla ei ole samuti vaja. Mu meelest tuleb tunde järgi vaadata.
Tõsta kuum moos steriliseeritud purkidesse ja sule kohe. Jäta purgid tagurpidi jahtuma.
Originaalretseptis oli kirjas, et enne söömist peaks moosil laskma vähemalt 8 päeva seista aga mina proovisin muidugi juba eile hommikusöögi ajal.
Soovitan proovida!
No comments:
Post a Comment