Hei! Täna pikka juttu pole. Katsime hommikul seinad teise värvikihiga ja nagu lõpust näed on esimene ja ühtlasi ka selle toa ainuke riiul juba tagasi oma kohal. Kogu mööbel selles toas on samasugust tumedat värvi ja mul on tunne, et see hakkab päris hästi nende virsikukarva seintega kokku kõlama. Mahedamalt igatahes kui eelnev lumivalge.
Hommikul vaatasid meile vastu täiesti ebaühtlased seinad ja me olime juba peaaegu valmis õnnetud olema aga teine kiht värv kattis kõik ebaühtlused vist ilusti ära. Tulemus igatahes kuskilt otsast praegu laiguline ei paista. Päikesevalguses ei ole saanud veel näha, sest täna on terve päev hall ja vihmane olnud.
Meie teine värvimiskogemus õpetas, et heledamat tooni on olulisemalt keerulisem ühtlaselt peale kanda, kui tumedat tooni. Kuigi alguses tahtsime kangesti võõrast värvibrändi süüdistada mitte-nii-kvaliteetses tootes, siis tegelikkuses oli ta vist ikka umbes sama hea kui esimenegi. (Kui kellegil tekkis huvi, siis esimeses toas kasutasime brändi Sikkens ja teises Tollensi värvi.) Ja ühest värvikihist ei piisa mitte kunagi. Ning lakke on kasulikum panna üsna lai teip, et rulliga oleks üleval kindlam tegutseda. Esimesel korral sain ma lage ikka päris mitu korda puhastada. Näed, kogemused juba õpetavad.
Kolmanda toa värvi pole me veel välja valinud. Kuigi ma olen algusest peale sinna tahtnud vert d'eau tooni- eesti keeles kuuluks see kuhugi meresiniste-roheliste perekonda- siis seda õiget tooni on seekord väga keeruline leida. C ei ole sellest värvist üldse vaimustuses ja mul on raskusi tema argumentide tõrjumisega. Mõlemad eelmised värvitoonid on kummalisel kombel justnimelt tema leidnud, väidetavalt mingisuguse matemaatilise tehte alusel ja värvipsühholoogia tõekspidamiste järgi. Ma selle esimese peale pööritasin küll alguses silmi aga et lõpptulemus on mõlemal korral väga okei olnud, siis ma lasen tal nüüd edaspidi üsna rahulikult valida.
Külalistetuba enne:
Ja pärast:
No comments:
Post a Comment