Esiku ja koridori seinad. Enne, vahepeal ja pärast.

Meie projekt Seinad värviseks! sai eelmisel nädalavahetusel suure rõõmu ja tunnistame ausalt- ka pisikese kergendustundega pausile saadetud. Suure tõenäosusega naaseb ta uue hooga blogiekraanile kuskil detsembri keskel aga siis juba natuke teistsuguses vormis. Küll sa näed!

Kuni uute projektide käsilevõtmiseni rõõmustame aga tehtud töö üle ja naudime täiel rinnal eesootavaid nädalavahetusi, mis saavad olema täis kõike muud kui pintsleid ja värvipurke. Pärast nelja järjestikust värvilõhnalist nädalavahetust on need lõpuks ikka väga oodatud. 

 Eelmisel nädalavahetusel ja tegelikult ka paaril õhtul eelmise nädala sees said omale uued kuued esiku ja koridori seinad. Nüüd on valged veel vaid ainult elutuba-köök, tualett ja vannituba. Viimased kaks nii ka esialgu jäävad, köök-elutuba saab aga vist omale ühel ilusal päeval terves ulatuses uue värvi. Millise, me veel päris täpselt ei tea. 

Eelmisel esmaspäeval võtsin ma täitsa üksinda ette ühe esiku seina, sest C jõuab tavaliselt mitu tundi hiljem koju kui mina ja sellel kellajal ei ole enam üldsegi arukas pintleid kätte võtta. Mul oli aga pärast tööd kaks tundi päevavalgust aega ja kuna ma ei mallanud nädalavahetuseni oodata, tegingi ühe värvipurgi ise lahti. See esimese rullitõmbe ootusärevus ja põnevus on seinavärvimise kõige ägedam osa. 

Esikusse ja koridori said kaks küllaltki tagasihoidlikku ja neutraalset värvi, üks natuke tumedam ja teine heledam. Heledam on liivaluite beez, nimeks dune du Pyla, tumedam lubjarikkast mullast inspireeritud Glaise.

Ma mäletan nii hästi, kuidas ma alguses ei tahtnud kuidagi neid ilusaid lumivalgeid seinu rikkuda, esimese naelaaugu tegemiseni võtsin ikka mitu kuud hoogu, kõik fotod ja maalid seisid põrandal seina najal püsti. Valge tundus nii ilus ja puhas, rikkumata ja uhiuus. Nüüd, kui enam kui pooled kodu seinad on värvi vahetanud, olen ka mina oma meelt muutnud. Kuigi mul on tunne, et kodus võiks kuskil ikka mõni valge sein ka olla, siis värvid loovad hoopis teistsuguse sisekliima. Kodu tundub kohe hoopiski hubasem ja kodusem, palju meilikum. Uksest sisse astudes on hoopis teine emotsioon, kui varasemalt. Täitsa hea on koju tulla!

 Bisous