Tere ja head uut! Vist veel võib eksju, eriti kuna see on siin selle aasta esimene kirjutis.
Täpselt nagu eelnevalgi aastal algab ka see blogiaasta traditsioonilise kolmekuningapäeva martsipanikoogiga. Mulle lihtsalt tundus, et see on üks hea, lihtne ja magus viis siinsele uuele aastale algus teha.
Sel aastal oleme me selle koogiga maiustanud juba päris mitu korda. Eelmisel laupäeval, kolmekuningapäeval, oli meil martsipanikook laual nii lõunal kui õhtul. Veetsime päeva sõprade juures, aidates neil majja tunginud veeuputuse tagajärgi likvideerida. Eriti tore uus, eks.
Järgmisel päeval ostsime pagariärist kummalegi individuaalse koogi, nädala sees sõime jogurtit ja täna otsustasime ühe korra veel galette'iga maiustada. Ühe koogi panime sügavkülma ka, sest kui jaanuar otsa saab, kaovad galette'id ka kõikjalt lettidelt. Kui just ise ei tee, siis ülejäänud aasta tuleb kõikvõimalikke muid kooke süüa. Arutasime, et see vast ongi põhjuseks, miks kuningate kook alati nii nii hästi maitseb (erandiks kuuldavasti mõni supermarketi variant, millel vahest armastusest ja hoolest vajaka on jäänud). Et galette'i saab vaid korra aastas, jaanuaris, teeb selle lihtsa koogi maitse hoopiski erilisemaks.
Leidsime sel aastal siin ühe pagariäri, mille martsipanikoogid on küll kõik armastusega üle kullatud. Mõnusalt õhulise lehttaigna vahel on täpselt paras kogus täpselt parajalt magusat mandlimassi ja loomulikult on seal peidus ka pisike figuriin. Muide, selle aasta esimese galette'i figuriini leidsin täitsa ausalt mina oma koogitükist. Lucky me. See täitsa ausalt on kusjuures väga oluline, sest tänasest koogist leidis kujukese küll C aga seda tänu üsnagi märkimisväärsele sohitegemisele.
Seekord on selline lühike koogilugu. Loodetavasti saab sellega siinne täitsa tahtmatult üsna pikaks veninud mõttepaus läbi ja järgmist postitust ei tule kaks nädalat oodata. Järgmiste kirjutamisteni!
Bisous
No comments:
Post a Comment