Friday 16 February 2018

2018. aasta reisiplaanid

Eelmise aasta alguses pakkisime me reisikohvrite asemel küll pappkaste aga pärast seda kui need olid aprilli alguses uues kodus lahti pakitud, tundus meile, et selleks aastaks meile pakkimisest vast aitab. Pärast kolimist piirdusid meie käimised enamasti ehitus- ja aianduspoodidega ning kuigi me paar korda jõudsime ka kesk-prantsusmaale C vanavanemate juurde ja suvel korra Pariisigi, siis riigipiire me möödunud aastal ei ületanudki. Reisikilomeetrite vähesusest hoolimata oli 2017 üks ütlemata vahva ja erakordne aasta.

Nüüd on aga reisipisik juba pikemat aega vaikselt ent kindlalt õlale koputanud ja pidevalt meelde tuletanud, et tegelikult meile ju ikka väga meeldib kohvreid pakkida ja uusi kohti avastada. Või vahel ka juba käidud-nähtud paiku taasavastada. Reisimälestused on need kõige vahvamad ja fotodest tehtud mälestusteraamatuid meeldib meile ikka üsna tihti lehitseda.

Üleüldse on reisimine üks eriti mõnusalt terapeutiline ning mõttemaailma avav tegevus.
Meile meeldib alati puhkuste ajal võimalikult palju ringi sõita ja näha-teha. Hotelli taga plaažil päevitamine lihtsalt ei ole meie masti puhkus. Tagasi koju tulles kulub meil alati ilmatuma pikk aeg, et kõik 1548976 fotot läbi vaadata. Ja teine ilmatuma pikk aeg, et nendest mälestusteraamat kokku panna. Oeh, ja sa ei usu ilmaski, kui kiiresti suurenevad meie auto läbisõidu numbrid. Kõige meeldejäävam on siiani vist lõuna-prantsusmaa 10 päevaga läbitud 3000 kilomeetrit. Oh, see oli nii äge reis.

Reisipuhkused on seetõttu mõnusad, et päevast päeva korduv harilik tööle-koju-trenni-amidaõhtusöögiksteha-voodisse rutiin jääb hästi kiiresti seljataha. Sõltub muidugi inimesest, kes kui kiiresti uute oludega kohaneb, aga üldiselt tundub mulle, et keskkonnavahetus ainult kiirendab seda argipäeva maharaputamist. Kõik uus reisil kogetu ja nähtu laeb hinge ja vaimu uute emotsioonidega ning paneb maailma ehk natukenegi ja ehk viivukski teise pilguga vaatama. 

Täna on meil mõtteis mõlkumas kolm-neli reisiplaani. Neljas saab teoks suure tõenäosusega küll alles järgmise aasta alguses, sest sinna hästi kaugesse kanti minekuks peab hoolega hooaega valima. Et ei satuks mõne troopilise keeristormi meelevalda näiteks. Ma ei ole kunagi nii kaugel tegelikult käinudki!!! Teised kolm reisi mahuvad aga ilusti käesolevasse aastasse ja tegelikult saavad esimesed neist teoks juba üsna pea. Päris aasta lõppu jätame ruumi ootamatuteks seiklusteks.

Et kõiki neid reise ja muud endale lubada (sest majasisustusega tahaks ju ka ikka tasapisi edasi liikuda ja kohe-kohe hakkavad eelarvet sööma kõikvõimalikud kulutused aiale), hakkame me oma seiklusi harilikult juba üsna jupp aega varem planeerima. Ei ole sugugi harv juhus, kui ööbimiskohad ja laeva- või lennupiletid on meil juba vähemalt pool aastat enne reisi toimumist ära ostetud. Piletid välja prinditud ja peaaegu et kohvergi ukse juurde reisivalmis pandud.  

Esimese reisisihtkohana ootab meid märtsi lõpus Brüssel. Oleme korra varem pissivat poissi küll juba näinud aga seekord kohtume seal mu emaga, kellele see on esimene Belgia külastus. Viime ta vahvleid sööma ja õlut jooma ja friikartuleid sööma ja siis on ju veel Belgia šokolaad... Pole midagi parata, sinna tuleb tühja kõhuga minna, sest need on asjad, mida Brüsselis kindlasti maitsma peab. 

Aprillis läheme Hollandisse. Nii nagu üle-eelmisel aastalgi, on ka sel korral meie reisipärliks Keukenhof'i lilleaiad. Seal on igal aastal uus kompositsiooniteema ja ilmselt on ka meie enda pilk nüüd hoopis teistsugusem, kui eelmisel korral. Nüüd on meil oma aed ja oma tulbipeenar, kuhu uusi ägedaid sorte soetada. Ühe päeva plaanime jällegi veeta Amsterdamis, lisaks tahame külastada maailma suurimat lilleturgu, näha kõiki värvilisi tulbipeenraid ja loomulikult teha hästi palju lillepilte. 
Ööbimiseks on meil juba kinni pandud väga ägedas kohas paiknev külaliskorter. Amsterdami lähedal asuva järve peale rajatud tammidel paiknevas majas, kus terrassiuksest saab otse paadi peale astuda ja mööda kanaleid tegelikult lausa pealinna välja aerutada. 

Augustis võtame ette põhiliselt küll Põhja-Euroopat läbiva pisikese ringreisi. Kolme nädala jooksul on plaan viibida üheksas riigis, mõnes pikemalt mõnes üsna lühidalt. Marsruudiks kodu- Luxemburg- Saksamaa- Taani- Norra- Rootsi- Eesti- Läti- Leedu- Saksamaa- kodu.
Panid tähele ikka? Me tuleme Eestisse! Selle puhkusereisi eesmärk number üks. Eesmärk number kaks on veeta viis-kuus päeva Norras, avastades fjorde ja seal hästi palju matkates. C on korra Oslos käinud, sel ajal kui me Rootsis vahetusüliõpilased olime, aga mina siis ei käinud. Ta ei olnud sellest üldsegi vaimustuses kusjuures. Ülejäänud riigis ei ole meist aga kumbki käinud ja see tõotab olla muljetavaldavam. Mäed meile meeldivad ja fjordid tunduvad google'i pildipanga põhjal olevat midagi just täpselt meie maitsele. Sealsetest täpsematest plaanidest võin mõnel teisel korral pikemalt kirjutada.

Ja siis on meie reisi sihtpunkt number üks. Mida teha Eestis? Peale armsate sõprade ja pereliikmete nägemist loomulikult. Korra oleme me autoga kodumaal juba ringi sõitnud. Tol korral jõudsime Hiiumaale, ehk peaks seekord Saaremaad külastama? Mitmes rabas oleme me ka juba seigelnud. Teinud nii maagilisi päikeseloojangu pilte kui saanud üleujutatud laudteel jalad täiesti märjaks. Tartus pole käinud ja kuna ma tahaks väga ERM'i külastada, siis ilmselt võtame selle plaani. Ei tea kas peaks prantslase kõrgeima mäe tippu ka viima? Või hoopis Kreenholmi varemetesse? Tegelikult peaksin ma vist vaatama, äkki on sel ajal hoopis põnevaid üritusi toimumas.
Kuna Norra on meile mõlemale ikka suhteliselt tundmatu maa, siis ostsime reisi mugavamaks planeerimiseks Michelini reisijuhiraamatu. Tegelikult soetasime saamal ajal Hollandi oma samuti. Raamatutes on välja toodud need kohad, mida kindlasti ühes või teises piirkonnas võiks külastada ja kuigi seda kõike võiks leida ka internetist, on raamatus kõik kompaktselt ühes kohas olemas. Lisaks on sealt hea lühikesi ent informatiivseid taustalugusid juurde lugeda. Michelini giidid on hästi loogiliselt kokku pandud- tavaliselt jagades riigi piirkondadeks ja pühendades igale piirkonnale selgelt eristatud peatüki. Need on alati varustatud kaartidega ja tegelikult ka hotelli, restoranide ja muude praktiliste soovitustega aga näiteks ööbimiskohti eelistame meie ikkagi netist otsida. Konkreetse marsruudi kokkupanemine on raamatu abil aga tunduvalt lihtsam kui arvutis mitmekümne erineva avatud lehe vahel laveerides.

See kõlas nüüd küll kui eriline kiidujutt Michelini reisijuhiraamatutele aga me oleme lihtsalt hetkel väga reisiteemast lummatud. Kummagi öökapiraamatuks on üks reisijuht- minul Norra ja C-l Holland ja siis me kordamööda enne magamaminekut loeme üksteisele ette kohti, kuhu me kindlasti juba õige varsti minema peame.....

Bisous

No comments:

Post a Comment