Norra rahvusmustriga onepiece on alates sellest hetkest, mil ma ta oma jõulupakist leidsin, mu üks kõige lemmikumatest kodusolemise rõivaesemetest. Mugav, pehme ja soe. Ja ei ole vaja mingit koordineerimist, kui siis ainult sokkidega.
Mulle meeldib seda kanda neil pühapäevadel, kui me väga midagi tarka ei tee. Kui õues on näiteks kole olemine ja me päev koosneb hommikusöögist, raamatute lugemisest, Norra maakaardi uurimisest, kokkamisest, lõunauinakust, doomino mängimisest, kokkamisest, filmi vaatamisest... onepiece on selliste päevade ideaalne kaaslane number 2.
Ja siis on veel mõnikord sellised tööpäevad, mil koju jõudes ja ust seljataga kinni pannes, on esimene tahtmine pessu minna, et kogu tööpäeva stress, halb energia ja väsimus maha pesta. Neil päevil teeb pärast vannis käiku onepiece'i pugemine samuti meele kohe paremaks ja olemise heaks.
Mul oli siin jupp aega tagasi siinsete sõbrannadega arutelu teemal, kas ja miks pärast pikemat kooselu pöörame me oma välimusele vähem tähelepanu. Oled sel teemal mõtisklenud? Onepiece'ist kirjutades tuli see mulle meelde, sest ma tabasin end mõttelt, et kui ma üksi oleksin, siis ma vist elaksingi selles. Praegu hoian ma seda aga meelega üheks-kaheks päevaks nädalas, sest ma ei taha selle mugavuse sisse ära kaduda. Mulle meeldib väga seelikuid ja kleite kanda, erinevaid outfit'e kokku panna ja hea väljanägemise nimel olen ma vabalt nõus ka midagi ebamugavat selga panema. Mu garderoobimängud on esmajoones küll mu enda meeleheaks aga mitte ainult. Enda välimuse eest hoolitsemine on natuke nagu austusavaldus oma teisele poolele ja ma ei näe põhjust, miks peaks see suhte arenedes hääbuma. Austus ei tähenda siin muidugi mitte vaid seeliku kandmist vaid lihtsalt üldisemalt enda välimusele tähelepanu pööramist. Mõte, mis meie vestlusgrupi täiesti üksmeelsel häälel, kehtib täpselt niisamuti ka suhte meespoolele.
Oled näinud neid natuke naljakaid "enne ja pärast" pilte naistest, kes millegipärast on kammi ja sukad koosellu või abiellu ära kaotanud. Mu prantslannadest sõbrannad kuulutasid tol teemaõhtul, et nemad kannavad seelikut üsna tihti ka justnimelt kaaslase meeleheaks. Kontsakingi samuti. Kõik pikaajalistes elutervetes suhetes noored naised, kelle jaoks tundus see natuke nagu isegi iseenesest mõistetav olevat. Ma ei tea, kas rahvusel on selle suhtumisega midagi pistmist aga mulle see igatahes täitsa meeldib. Onepiece jääb rõõmuga ka edaspidi vaid nendeks laiskadeks pühapäevadeks.
Bisous
No comments:
Post a Comment