Keukenhof'is käidud, otsustasime teisel päeval Hollandis natuke ringi sõita.
Hoolimata sellest, et eelmisesse päeva jäi varajane ärkamine kodus, pikk autosõit ja sinna otsa mitmetunnine lillepargi külastus, olid meil hommikul kell kaheksa silmad lahti. Puhkusärevus ei lasknud magada. Sõime hommikust, pakkisime kaamera seljakotti, istusime autosse ja võtsime suuna Giethoorn'i poole.
Me pole mitte ühelgi reisil, mitte üheski riigis niivõrd palju ära eksinud, kui seekord Hollandis ringi sõites. Esimesed kolm korda tekitasid vist mingil määral meelehärmi, edasi oli ainult naljakas. Ennustasime enne igat uut sihtkohta, kui suure ringi seekord teeme ja kui palju minuteid hiljem kohale jõuame. Tagantjärgi võin öelda, et me ei jõudnud terve reisi jooksul mitte ühelgi päeval, mitte ühessegi sihtkohta GPS'i algselt näidatud ajakuluga ja teed mööda.
Osaliselt oligi seesama GPS meie ekslemistes süüdi. Nimelt on ta meile juba tervelt kuus aastat igati eeskujulikult teed juhatanud aga seda ilma ühegi vahepealse update'ita. Arusaadav, et vahepeal on kuhugi mõni uus teelõik ilmunud aga...
Nii kapitaalseid teetöid nagu Hollandis, ei ole me veel kuskil kohanud. Jäi selline mulje nagu nad oleksid viimase kuue aasta jooksul terve riigi maanteevõrgu üles kaevanud ja uue asemele ehitanud. Me sattusime üsna mitme teetöö keskmesse ja saime hulganisti ümbersõite teha. Teetööd Hollandi moodi näevad pahatihti välja sellised, et kiirtee mõlema suuna kõik read pannakse millegipärast korraga kinni, ümbersõit suunatakse läbi äärelinnakese 30 ala, ümbersõidu tähiseid pannakse välja üpriski minimaalselt ja loomulikult on kõik abistavad viidad hollandikeelsed, et meiesugused ikka kohe mitu ringi teeks...
Päris maakaarti meil ka polnud. Ma ei tea, kelle geniaalne idee see oli, et meil seda nagunii vaja ei lähe. Järgmiseks reisiks valmistudes läheb atlas esimesena kohvrisse. Seekord oli meie ainuke kaart Michelini giidiraamatu kaanel. See märkis suurelt ja punaselt ära kõik tähtsad vaatamisväärsused ja põhimaanteed tegelikult ka. Üldise suuna sai sealt ilusti kätte aga in the middle of nowhere kuskil Hollandi külavaheteel ei aidanud see kuidagimoodi otsustada, kas Giethoorn'i jõudmiseks peaks nüüd keerama paremale või vasakule...
Nii nagu ma reisiplaane tehes kirjutasin, Holland on ikka üsna miniatuurne. Pindalalt ainult natuke väiksem kui Eesti. Vahemaad põhjast lõunasse pole meie jaoks midagi erilist ja isegi pidevate ekslemistega jõudsime me ikka alati oma sihtkohta, kaotades vist maksimaalselt ühe tunni, enamasti aga umbes 20, 30 minutit ettenähtud kohalejõudmise ajast. Et meid kuskil ükski lennuk ei oodanud, siis tegelikult midagi hullu ei juhtunudki. Teise päeva hommikul, ligi tund aega planeeritust hiljem (see oli üks reisi pikimaid ümbersõite, sest me valisime millegipärast kiirtee vale suuna ja tagasipööret sai teha alles hea hulga kilomeetrite pärast), jõudsime linnakesse nimega Giethoorn.
Giethoorn on Hollandi põhjaosas olev pisike linnake, mille Michelini giidiraamat märkis ära kui "worth making a detour". Muahhaahhaa. Nägid, me võtsime seda soovitust vägagi sõna-sõnalt. Aga tegelikult oli nähtu ja kogetu igati väärt seda pisikest ekslemist.
Giethoorn'i ajaloolise nö kesklinna elanikud pääsevad oma koduukseni vaid paadiga. Selles linnaosas puuduvad klassikalised tänavad, selle asemel on neil seal hoopiski kanalid. Ja koju saab aerutades. How cool is that?
Auto jäetakse linna äärde parklasse ja siis kas hops paati või kui su paat juhtub parasjagu katki olevat ja naabrimeest ka läheduses pole, siis saab ka mööda kuiva maad- kanaleid ühendavad pisikesed sillakesed ja ääristavad kõnniteed. Aga paadiga on ikka ägedam.
Post ja pakiteenus jõuavad seal kohale ka vaid jala, olime ühe DHL'i kulleri pakitassimise tunnistajaks.
Meie laenutasime endalegi ühe pisikese paadi ja tegime pooleteise tunni pikkuse tiiru läbi armsa linnakese südame. Hollandi arhitektuur on omamoodi võluv. Pilliroost katused, suured ruutudega aknad, punastest tellistest seinad... Mulle eriti sümpatiseerivad need hiigelsuured aknad. Neil ei ole seal väga kombeks akendele kardinaid ette riputada. Selle asemel on nende suurte akende aknalauad nagu sisustuspoe vaateaknad- täis kõikvõmalikke sisustuselemente ja dekoratsioone- hiigelsuuri koerakujusid, küünlaid ja laternaid, toalilli, hiina vaase... Kõik hästi maitsekalt ja ümbrusega harmoneeruvalt kokku sobitatud. Väga inspireeriv. Ja hoopis teistmoodi kui siin.
Bisous
No comments:
Post a Comment