Keukenhof on v õ r r a t u l t imeline.
Kui lilled su ilumeelt natukenegi liigutavad, siis soovitan sul see park otsekohe oma travel list'i lisada. Panid kirja, jah?
Sa ei pea isegi olema eriliselt suur aiasõber ega mingisugune tulbiteadlane. See lilleõitesse uppunud hiigelsuur roheline park on täpselt selline koht, kus meelt puhata ja väikestest looduse imedest lapselikku rõõmu tunda. Ja isegi hoolimata sellest, et peale sinu on seal sel samal hetkel veel tuhandeid võhivõõraid, leiab sealt igaüks täiesti rahulikult oma vaikse lillepeenra, mille kõrvale muru peale pikali visata, päikest ja sinist taevast vaadata, linnulaulu kuulata ja hüatsintide uimastavast lõhnast joobuda. See on nii zen koht. Seda lihtsalt peab oma silmaga nägema.
Sel aastal valisime me vist kõige õigema nädalavahetuse lillepargi külastamiseks. Saime superilusa ja sooja ilma ning täies ilus õitemere. Eelmisel korral käisime Hollandis aprilli alguses ja tol aastal oli siis veel kõige jaoks natukene liiga vara. Me siis seda muidugi ei teadnud. Me olime tolgi korral nähtud lilledest ja põldudest vaimustuses aga see oli ikka väga tagasihoidlik elamus võrreldes sellega, mida me sel korral kogesime.
Kes ei tea, siis Keukenhof on Hollandis, Amsterdamist u poole tunni kaugusel olev üks maailma suurimaid kevadlilleparke, mille staarideks on 7 miljonit tulpi, hüatsinti, krookust, nartsissi ja teist kevadlille, mis sügisel käsitsi maha pannakse ja peenardeks kujundatakse. Pargis on esindatud ligi sada hollandi tulbikasvatajat, kes pargi kaheksa lahtioleku nädala jooksul lillepeenardes oma tootekataloogi saavad esitleda.
Pargi ajalugu ulatub 15ndasse sajandisse ja see on loodud Inglise mõisapargi stiilis. Keukenhof'is on lisaks pargiradadele ka mitu lillepaviljoni, millest ühes näidatakse näiteks erinevaid orhideesid; teises on väljas lõikelillede kompositsioonid- igal aastal erineval teemal; kolmandas saab imetleda uusimaid tulbisorte jne. Sel aastal sai park 69 aastaseks ja sel korral oli üldteemaks "romantika lilledes".
Park on nii hollandlaste endi kui ka väliskülaliste seas ülipopulaarne. Sel korral jõudsime me parki päeval kella kolme ajal ja saime vist ainult tänu hästi suurele vedamisel absoluutselt ilma järjekorrata parki sisse. Kusjuures, eelmisel korral läksime pargi avamiseks kohale ja saime samuti peaaegu ilma sabas seismiseta sisse. Meil on mingi teema sellega. Seda ülemist pilti tehes sattusime jutule Saksamaalt pärit naisega, kes oli pargi sissepääsu sabas seisnud ei rohkem ega vähem kui kaks tundi. Umbes nii tuleb ka Pariisi Disneylandis näiteks oodata. Meil järjekordadega vist lihtsalt veab.
Olime pargis peaaegu kuni sulgemiseni ja nii nagu pargi kodulehelt eelnevalt lugesime, hakkasid suured rahvamassid pärast kella viite kaduma. Alguses külastasime paviljone, jalutasime niisama ja valisime välja kohti, kuhu pärast tagasi pildistama minna. Võimaluse korral üritame me alati suvalised hiina turistid oma puhkusepiltidelt välja jätta ja õhtul õnnestus see päris hästi. Lisaks on park loojuva päikese valguses kohati veel eriliselt maagiline.
Bisous
No comments:
Post a Comment