Hollandi tulbiväljad

Meie viiepäevasesse Hollandi ringreisi mahtus ilmatu suur hunnik lilleilu. 

Lisaks Keukenhof'i lillepargile pakkusid meile kõige enam emotsioone Hollandi tulbiväljad. Need on absoluutselt kõige võrratumad põllud, mida ma kunagi kuskil näinud olen. 

Eelmisel reisil me neid kõige õigemaid ja suurimaid lillevälju ei leidnudki üles. Sellest saime taaskord alles seekordsel reisil aru. Keukenhof'i läheduses olid siis ja on ka sel korral mõned tulbi- ja hüatsindipõllud aga need on naljatilgad võrreldes riigi loodeosaga, kus maanteeääred on kümnete ja kümnete kilomeetrite viisi erivärviliste lillepõldudega palistatud. Seal avanevad sellised imetabased vaated, mis sunnivad auto iga viie minuti tagant kinni pidama ja kaamera haarama. Reisisoovitus: seal kandis sõites tasub rohkelt aega varuda. Just seal kandis on tehtud kõik need imeilusad tulbipõldude fotod, mis google'i pildigaleriist vastu vaatavad.

Seesama Michelini giidiraamat, millest ma olen seoses selle reisiga juba päris mitu korda rääkinud. Tänu selle vaatamisväärsuste kaardile (sellele samale ühele ja ainsamale maakaardile, mis meil kaasas oli), me need põllud seekord üles leidsimegi. 

Me olime parasjagu Hollandi põhjaosast tagasi alla Amsterdami poole sõitmas, kui ma avastasin, et riigi läänekaldale oli kaardil joonistatud hästi mitu tulpi. Me kumbki ei pööranud kuni selle hetkeni nendele mingit tähelepanu aga tol hetkel autos istudes ja kaarti lugedes läks ühtäkki lambipirn põlema- kas on võimalik, et need märgistavad äkki tulbipõlde?!

Käskisin C-l kiirtee asemel peaaegu paralleelselt kulgevale väiksemale maanteele keerata ja me ei jõudnud vist kümmet kilomeetritki sõita, kui värvilised põllud juba mõlemal pool teed paistma hakkasid. Sa ei kujuta ette, kui palju neid seal oli. Vaheldumisi kõikvõimalikes vikerkaarevärvides.

Keerasime sellelt väiksemalt maanteelt veelgi väiksemale teele, mis kulges otse põldude serval. Hollandis on sellised naljakad kitsad teed, kus on üks autorida ning kummaski suunas kulgev jalgrattatee. Enamasti nendel väga palju autosid ei liigu- põhiliselt kasutavad neid vaid kohalikud põllupidajad. Jalgrattateed on seevastu hoopis tihedama liiklusega. Kuna sel hetkel ei liikunud seal eriti palju ei kahe- ega neljarattalisi, saime rahulikult iga natukese aja tagant auto kinni pidada ja kõiki lilleilu emotsioone kogeda. Ning hüatsindipõldude magusat lillelõhna endasse ahmida. 

 Bisous