Kui eilses postituses oli palju juttu ja ei ühtki pilti, siis täna teeks tasakaalu mõttes vastupidi. * Võtsin kaamera eile ja täna õue kaasa ning püüdsin pildile meie varakevadise aia mõned pilgupüüdjad.
Ega neid siin praegu veel palju pole. Sügisel jäid kevadlillede sibulad mulda panemata, sest lillepeenar tuleb täpselt sinna, kus kohe varsti hakkavad tellingud olema. Tundus jabur olevat selle peenra rajamine enne fassaadi värvimist ette võtta.
Kõik eelmisel aastal istutatud roosid on talve vist edukalt üle elanud ja niisamuti ka meie marjapõõsa aia asukad. Majaesises hekis tundub aga et on päris mitu sellist istikut, kellele talv või miski muu kole loom on kurja teinud. Ootame natuke veel ja siis otsustame, kas tuleb mõned äkki välja vahetada.
Eesootavaks kevadeks ja suveks on meil juba päris mitu aiaplaani, näis kas ja kuidas me jõuame nad kõik ka teoks teha.
Eile ma vist ka juba kirjutasin, et kõige esimesena tahaks peenramaale piirded ümber panna ja peenarde vahele kiviplaatidest jalgtee rajada. Ideaalis võiks sealt seda rajakeste teemat ka jätkata ning terrassilt kivitee peenramaani rajada. Samasuguse nagu me eelmisel suvel juba tegime- see, mis kulgeb maja esiukse juurest maja taha terrassile. Selle juba rajatud tee tahaks aga terrassi juures lõpetada aiakaarega, millele ühe kollase roosi (või viinapuu) võiks ronima panna. Ma nii kujutan seda aiakaart juba vaimusilmas ette. See saab üks ilus nurk olema.
Maja tagumise seina äärde tahaks teha ühe kiviteega paralleelselt vabas vormis lookleva lillepeenra, kus võiksid olla nii kevadised sibullilled kui ka mõningad püsivamad suvelilled. Kes ja mis täpsemalt, ma veel ei tea, sest mul läheb aianduskeskuses alati pea suurest valikuvõimalusest natuke segi. Kevadised õitsejad- tulbid, nartsissid, krookused jms valime välja ja tellime ilmselt nüüd Hollandist ära. Sealse paki sibulatega saab kätte muide alles sügisel, siis kui on õige aeg istutamiseks.
Eesmise naabriga ühise piiri tahaks aiapiirdega eraldada ja maja otsas, sissesõidutee kõrval, on meil ka üks viimane nurk, mis ootab piirde panekut. Värava ehitus sellel suvel praegu kavas pole, sest meil pole õrna aimugi, kuidas seda seal korraldada. Ootame et keegi asjatundja tuleks ja ütleks, kuidas ja mida peaks tegema.
Kolme erinevasse kohta on plaanis istutada erinevaid hekitaimi aga aiandist öeldi eile, et mõningate puude/põõsaste istutamiseks on juba liiga hilja, nii et hekkide rajamine jääb suure tõenäosusega sügisesse. Pähklipuule ja magnooliale leidsime vist õiged kohad, nii et nende istutamise tahaks küll kohe varsti ette võtta. Magnoolia on minu helesinine unistus ja pähklipuu C oma. Ta üritab sellega meile siia oravaid meelitada.
Ja loomulikult tahaks peenramaal kõikvõimalikku head ja paremat värsket kraami kasvatada. Tomatit ja salatit ja lillkapsast ja hästi palju herneid.... Sellel aastal on nad kõik esimest korda uues kohas, loodame, et saame sealt suure saagi.
Pole kindel, et me sügiseks kõigi nende kirja pandud unistustega ühele poole saame aga vaatame seda näiteks esimesel oktoobril. Meie selleaastased suvelubadused.
*Laadisin fotod üles ja mõtlesin, et kirjutan igaks juhuks paar lauset sissejuhatuseks ka. Enne kui olin arugi saanud, olin kuidagi jõudnud kõik aiaplaanid ka kirja panna, nii et päris pildipostitusest ei tulnud seekord ikka midagi välja.
Bisous
No comments:
Post a Comment