7 päeva, 7 pilti

Esmaspäev

Hollandi puhkuselt suveniiriks kaasa toodud amarüllus lõi selle nädala alustuseks kõik oma viis õit korraga lahti ja ei ole tänaseni väsimuse märke veel ilmutanud. Nii ilus on vaadata. Kusjuures, tal on pikkust vaid pisut rohkem kui kakskümmend sentimeetrit. Meile sai vist mingi kääbusvariant, sest tavapäraselt on nad nii poole meetrised ja isegi pikemad. Äge on ikkagi.

Teisipäev

Miks ja kust on käibele läinud müüt, et sai teeb paksuks? Mulle tundus see üsna levinud mõtteviisini, seda selle ajani, kuni ma Prantsusmaale kolisin. Siin ei mõtle keegi nii. Kui sa näeksid kui kirglikult prantsuse naised baguette'e armastavad ning sealjuures pingutuseta oma petite rõivasuuruses püsivad... La baguette on söögikorra püha loom ja seda nii alatu laimuga üle kallata on.... n'importe quoi (eesti keelde tõlgituna- lihtsalt puhas jaburus). Kohalikud räägivad.

Kolmapäev

Istusin üle pika aja koduse õmblusmasina taha ja õmblesin elutoa diivani patjadele uued katted. Sellest imeilusa trükiga kangast, mis ma nüüdseks juba mitu kuud tagasi toimunud kangamessilt soetasin. Näitan valmis patju järgmine kord. Nii lihtne on toa välimust selle pisikese detailiga muuta. Seda postitust kirjutades sattusin korraks pildiarhiivi ja leidsin, et ma olen viimase viie aasta jooksul patju ikka üsna korduvalt vahetanud. Meil on olnud neid nii roosasid, lillasid kui valgeid; nii kootud, heegeldatud kui õmmeldud variante. Viimased lillad ja sinised pidasid kusjuures pea kaks hämmastavalt pikka aastat vastu. Ju mul oli muid tegemisi. 

Neljapäev
Mu viimane Põhjala Teetalu musta sõstraga tee. Nuuks. Ma muidu ei ole üldse rohelise tee fänn aga sellest teepakist sai erandlikult head teed. Mõnusalt marjane, intensiivse maitse ja värviga. Augustis peab lisaks Kalevi ja Fazeri kommivarudele nüüd ka teevarusid täiendama. Kodumaisele teele sattus tol päeval kõrvale ka kodumaine kaneeliküpsis. Mai alguses ootamatult külla tulnud armsad eestlased tõid külakostiks mu kõige lemmikumaid küpsiseid. Sellest kooslusest sai ühe äärmiselt nauditava kellaviietee hetke.

Reede

#gardengoals

 Laupäev

Kas kahte korda võib juba traditsiooniks pidada? Nii nagu eelmisel aastalgi käisime laupäeval ühe kohaliku kloostri aias toimuval lillelaadal. Ja nii nagu eelmisel aastalgi, tulid selgi korral sealt meiega kaasa kaks roosi. Üks pisikeste roosade õitega kobarroos ja üks valgete suurte hästi lõhnavate õitega taluroos. Mis nendest sai, näed õige varsti.

Pühapäev

Hea hulga aastate pärast, ühel päikesepaistelisel päeval, on mul aias imeilus roosikaar.

 Bisous