Eelmisel aastal sai ühe esimese aiatööna maja nurka pandud vihmavee kogumiseks 1000 liitrine tünn. Praktilise meelega aiapidajad nagu me oleme, aitab see meil suvisel perioodil natukene veearvet vähendada. Köögiviljaaia, lillepeenarde, toalillede ja muru kastmiseks kulub põuaperioodil ikka väga arvestatav hulk vett, ma ei kujuta ette, et selle kõik peaks kraanist võtma. Tänavu on tünn küll kogu aeg pilgeni vett täis, sest vihm on sel suvel meil pea igapäevane kaaslane. Ma ei ole pidanud juba mitu nädalat kedagi kastekannuga ujutama, sest iga päev sajab.
Tünn ise ei ole miskine silma- ega aiailu element, mistõttu ostsime eelmisel aastal roosifestivalilt kohe ühe roniva roosipõõsa. Ta oli juba siis küllaltki kõrge ja juba päris põõsa mõõtu aga tegelikult on ta nüüd aastaga hirmus tublilt kasvanud ka. Talve elas kenasti ilma katmata üle (meil on siin tunduvalt pehmemad talved kui Eestis) ja kuigi teda kevadel kimbutasid korra need pisikesed rohelised tüütud mutukad, siis tõrjet tehes saime neist õnneks üsna kiiresti lahti.
Istutasime ta kohe päris tünni külje alla ja roosi kasvades seome oksi pidevalt tünni külge. Eesmärk on tünn täielikult roosiga katta aga nagu sa ühelt alumiselt pildilt näed, tal on veel ikka õige hulk maad vaja kasvada, et tünni teine külg ka ära katta. Võib juhtuda, et me ei jõua seda ära oodata, mistõttu tuleb võib-olla teisele poole teine roos kasvama panna. Eks näis.
Praegu jääb see inetum külg rohkem naabrite vaatevälja, nii et meil kiiret pole. Meie terrassil istudes märkab juba rohkem roosi kui tünni. Eriti praegu. Meil on roosiõitsemiste aeg.
Ilusat nädalavahetust!
Bisous
No comments:
Post a Comment