Eelmisel korral jäi meil siin jutt pooleli Oslo suusahotellis. Millegipärast oli keegi pannud puhkuseplaanidesse telkimise ja mägedes matkamise, nii et pärast hästi maitsvat põhjamaist hommikusööki (must leib ja lõhe) kolisime me oma ilusast suurest toast ikka välja ja suundusime Oslost põhja poole. Sinna, kus algavad Norra esimesed fjordid.
Mida kaugemale jäi pealinn, seda enam muutus meid ümbritsev loodus. Mäletad, ma kirjutasin, et laevaga Rootsi ja sealt edasi lõuna-Norrasse jõudes oli mul korraks selline tunne, nagu oleks kodumaale jõudnud, sest loodus oli seal Eestimaaga täitsa ühte nägu. No vot, Oslost põhja pool ei sarnanenud autoakna vaade enam mitte mingit pidi ei Eesti ega ühegi teise riigiga, mida olen varasemalt külastanud.
Giidiraamatust olime kodus välja valinud ühe imetillukese linnakese otse fjordide alguses ning üsna õhtuhämaruses jõudsimegi linnaväljakule. Selle asemel aga, et telgikohta ja lõkkeplatsi valida, olime me sunnitud hoopiski nelja seina ja katust ning vähemalt pliidiga varustatud kööki otsima.
Nii nagu autoaknast paistev loodus muutus aina mägisemaks, kivisemaks, hüljatumaks, asendus ka päikeseline ilm tumehalli taeva, vihmasabinate ja tuuleiilidega.
Sellel ajal kui kogu ülejäänud euroopa kuuma päikese eest varju otsis ja jääkuubikuvannist jahutust lootis, saime meie paduvihmas läbimärjaks ja teksatagi jäi sooja andmisega ikka üsna hätta.
Tere tore suvepuhkus.
Erinevalt selle esimese õhtu pisut dramaatilistest fjordidest, mis selle postituse fotodel on, ei olnud meie meeleolu aga sugugi sünge ega sinine.
Sellest samast imetillukesest mägedevahelisest linnakesest leidsime täisvarustuses köögiga motelli, kus oli tol õhtul ainult üks vaba tuba ja pärast õhtusööki tundus meile korraks, et Norra ilmgi on otsustanud ikka külalislahkust üles näidata ning taevased veekraanid vähemalt natukeseks ajaks kinni keerata.
Otsustasime juba päris õhtuhämaruses üht mägede tipus asuvat vaateplatvormi minna uudistama aga kuna kumbki meist ei vaadanud eriti korralikult teekonna pikkust (üles jõudes selgus, et pea 40 km olime maha sõitnud), siis kohale jõudes oli päevavalgus juba peaaegu täiesti kadunud ning vaatepilt üsna pilvine ja udune.
Mida sa fotolt ei näe, on see, kuidas ma C pea kohal meie kokkuvolditud telki hoian, et kaamera märjaks ei saaks, endal vihm varrukasuudest sisse voolamas, juuksed veest tilkumas, sandaalid läbimärjad... Niipalju siis sellest külalislahkusest.
Aga see polnud tol hetkel seal üleval tegelikul üldse oluline. Meil oli naeratus näol. Me saime täiesti kordumatu esimese hetke fjordides, ja see, et seda saatis õhtuhämarus, udu, pilves taevas, paduvihm, täiesti inimtühi vaateplatvorm, kuskil täiesti puutumatu loodusega mäetipus, inimasustusest kümnete kilomeetrite kaugusel... Vahel on sellised hetked helgest päikesepaistest maagilisemadki.
Juba teist päeva järjest ei tulnud meil telkimisest midagi välja aga seegi ei muserdanud meid. Etteruttavalt võin öelda, et puhkuse jooksul magasime lõpuks kokku neli ööd telgis- kaks Norras ja kaks Rootsis ja seda sai täpselt parasjagu. Üks kord olime telgis ka vihmaga ja üks kord hakkas magades päris külm aga kaks korda olid ideaalsed telgiõhtud, nii et meie jaoks oli see täiesti paras elamus.
Me polnud kunagi varem koos telkinud aga arvestades meie puhkusereisi esimest sihtriiki ja selle khmmm....ülemõistuse kalleid hindu, sai reisi planeerides üsna varakult selgeks, et ilma telkimiseta me Norras väga hästi läbi ei saa. Fjordide piirkonnas asuvas kämpingus üheks ööks telgi mahapanek maksab 30 eurot (köögi ja pesemisvõimalusega loomulikult) vs hotellituba sealsamas kahele üheks ööks oli keskmiselt ligi 500 eurot. Ja need ei olnud mingid viimase hetke hinnad, me hakkasime oma reisi planeerima juba kevadel. Aga Norra kallitest hindadest räägin ma ühes järgmises jutus pikemalt.
Nagu öeldud, telkimise võtsime me esimest korda koos ette ja ma armastan seda kõigile kokkuvõtvalt kirjeldada kui "it was an adventure". Ja seda ta ju natuke oligi.
Telgis oleme me mõlemad varemgi maganud ja ausalt, ma pole mingi Printsess Herneteral aga ägedad hotellitoad ja sulgpehmed voodid on vist natuke rohkem minu tassike teed. :)
Tänu telgile oli meil täiesti vaba puhkusekava. Oli ilus õhtu, panime kämpingus telgi püsti, oli vihmane ja kõle olemine, leidsime katusega ulualuse. Me ei teinud ühtegi reserveeringut varem kui eelmisel õhtul, vahel jäi ööbimiskoht lihtsalt teele. Selline meie jaoks uus ja harjumatu puhkusekava kulges tegelikult üllatavalt sujuvalt ja täiesti stressivabalt. Me ei pidanud ühtegi kindlasse kohta järgmiseks päevaks jõudma ja nii sai planeeritust rohkemgi näha ja teha.
Norras on telgi mahapanek vabalt kõikjal lubatud. Kellegi magamistoa akna all või kartulipeenra kõrval laagri lahti löömiseks soovitas giidiraamat enne ikka luba küsida aga vabas looduses võid seal riigis ükskõik kus muretult ööbida. Meie leidsime oma telgiga alati tee kämpingutesse.
Kämpingud Norras ja Rootsis on küll kallid (võrdluseks- 30 euro eest saaks Prantsusmaal mitu nädalat telkida) aga igati korralikud ja fjordides võib neid leida täiesti maagilistest paikadest. Meie kogemuse põhjal on nad hästi varustatud- alates pesu pesemise, kuivatamise, isegi triikimise võimalusest, kuni kämpingualas paiknevate tenniseväljakute ja bowlinguradade kasutamisvõimaluseni. Puhastest köökidest ja pesuruumidest rääkimata.
"Adventure" missugune, eksju.
Bisous
No comments:
Post a Comment