Monday 3 September 2018

1000 puhkusepilti ehk Norra fjordides vol 5 (Seven Sisters Falls)

Meil oli sel korral puhkusel kaasas kaks fotokaamerat. Õigupoolest sai just nimelt selleks uus soetatud, sest vana on juba ammu pensionäri staatuses ning hakkas vahetult enne puhkusereisi kahtlasi tempe tegema. Tundus, et ähvardab kohe homme pensionile minna. Me ei tahtnud aga kuidagi riskida sellega, et me ühel koledal hetkel keset imeilusaid fjorde avastame, et kaamera ... kutu. Ja meil polegi midagi peale kahe äärmiselt kehva telefonikaamera. 

Et meil on mitu-mitu Sony objektiivi, sai ka uus kaamera loomulikult sama marki ja nii oli hulga lihtsam toimetada. Objektiivide vahetus võttis kohe tunduvalt vähem aega. Kui Eestis olek välja arvata (sest ma nende piltideni ei ole veel üldse jõudnud), siis tegime me kahe kaamera peale kokku Norras-Rootsis u 1000 fotot. Mida polegi teab mis nii palju. Nädala aja kohta oli see mu meelest üsna mõistlik arv, sest puhkusel olles oli mul tunne, et meil oli kogu aeg kaamera nina ees. Ma ausalt arvasin, et see number tuleb ikka hulga suurem. 

Kuigi ühest küljest tundub, et pilte polegi nii võrratult ilusa riigi kohta, nii metsikult palju, siis sorteerima ja töötlema hakates, sain esimese tunni ajaga selgeks, et 100 pildiga oleks võinud ka hakkama saada. Eriti arvestades seda, et neid imekaunid loodusvaated, mis oleks väärt alles hoidmist, on nii umbes iga teise pildi peal. Norra on tõeliselt fotogeeniline riik. 

Me läksime Norrasse teadlikult pisikesele fotojahile, sest me tahtsime sealt tuua koju foto, mis suures formaadis välja prinditult hakkaks meie magamistoa seina kaunistama. Meil on seal üks suur-suur valge raam, mis ootab seda "härra õiget" ja me lootsime väga tema sealt Norrast tabada. 

Ma ei tea veel, kas me ta leidsime. Mul on vist paar tõsiseltvõetavat kandidaati aga ma pole jõudnud neid C-le veel tutvustada. Ja päris kõik fotod ei ole veel sorteeritud ka. Elutoa diivani taga on samuti kaks raami ootamas püsielanikke, loodan, et ehk leidub nendesse midagi Eestis pildistatust. Kuigi ma kahtlen selles, sest me seekord rabasse ei jõudnud. Aga üks päikesetõusu rabapilt sobiks siia üsna imetabaselt. Järgmisel korral tuleb rabamatk kindlasti plaanidesse kirjutada. Kes kaasa tuleb?  

Seekord on siin väike pildigalerii meie teisest paadisõidust fjordide vahel. Seekord viis meretee meid koski imetlema. Fjordide vahel on neid uskumatult palju, nad kõik on mitmesaja meetri kõrguse veelangusega ja iga kord, kui mõni mäeserval paistma hakkas, oli meil wow-hetk.  
Bisous

No comments:

Post a Comment