Tere pühapäev! Kuidas läheb?
Me sõime hommikul pannkooke ise tehtud punasesõstramoosiga (yum!) ja seejärel käisime lendamas. Need pühapäevahommikused pannkoogid on siin majas üsna tavapärane nähtus aga lendamist ei tule meil siin küll just eriti tihti ette.
Meil on siin linnaservas väikelennukite maandumisrada (sest lennujaam öelda selle heinamaa peal paikneva kahe maandumisraja kohta, oleks päris suur liialdus). Maandumisraja kõrval tegutseb kohalik lennundusklubi, kus saab igat sorti lendamiste kõrval muuhulgas ka näiteks piloodipabereid teha.
Klubi korraldas sel nädalavahetusel avatud uste päevi ja C kuulis nädal otsa autost selle kohta reklaami. Hommikul tööle minnes ja õhtul koju tulles. Täna hommikul üles ärgates teatas ta üsna enesekindlalt, et me läheme nüüd lendama.
Läksimegi. 
Ma polnudki tegelikult kunagi varem nii pisi-pisi lennukiga lennanud. Kusjuures, meile sattus tegelikult veel üsna suur pisilennuk. Selline, kus ruumi lausa kolmele reisijale. Võrreldes harjumuspärase Pariis-Tallinna lennukiga... no oli õige pisut teistsugune olemine.
Mina sain co-pilot'i koha, sest C on väiksena taolises lennumasinas korra juba istunud. Co-pilot'i koht tuli muide näpuviibutuse ja hoiatusega mitte ühtegi kangi ega nuppu puutuda, sest tegemist oli õppelennukiga. Nendel on ka kõrvalistujal (ehk siis õppelennu ajal õpetajal) täielik kontroll lennuki üle... sellest siis see näpuviibutus.
Saime hästi muheda piloodi ja vahva lennu. Ja aerofotod oma kodust, sest kuuldes, kus linnaosas me elame, viis piloot meid otse meie maja kohale. See pole just nurk, kust iga päev oma kodust fotosid saaks teha, seega oli meil kuhjaga põnevust. Ülevalt ei ole kusjuures sugugi lihtne oma kodu suunda ega tänavat ära tunda. Vähemalt mitte siin metsa sees. Aga kui tänav oli üles leitud, läks maja leidmine juba lihtsalt.
See on meie kodutänav. Näed, me elame päriselt ka täitsa metsa serval. Kes teab ja on käinud, see leiab võib-olla juba sellelt fotolt meie kodu üles.
No comments:
Post a Comment