101 aiaprojekti

Tsau! Mis tegid täna?

Meie veetsime tänase päeva aias ja aiandis. 
Nagu 101 kodusisustusprojektist (mille kohta said lugeda siit LINK) veel vähe oleks, on meil umbes teist sama palju käsil parasjagu ka aias. Meid ootab ees mitu pidust nädalavahetust, nii et kasutasime seekordset ära, et aias mõned tööd ära teha. Pärast pidsuid on võib-olla juba lumi maas.

Kuna õues oli täna oktoobri alguse kohta üllatavalt palju soojakraade- kohe nii palju, et t-särk ei vajanud ühtegi kaaslast kuni kella seitsmeni õhtul, siis vedasime kohe kõik tööriistad garaažist välja. Teadjamatelt ennegi kuuldud, et sügis on aiapidajale üks eriti töine aeg. Me nüüd avastame seda maailma.

Tegelikult tahtsin täna mõningatest meie plaanidest rääkida, sest täna mul polnud mahti kaamerat mullaste sõrmede vahele võtta aga kui ilmataat lubab, siis äkki homme näeb hetkeolukorrast pilti ka. Ma avastasin, et blogis pole aiast juba jupp aega ühtegi up-date'i. Isegi kui kellelegi teisele see huvi ei paku, meil endil on kolme aasta pärast naljakas vaadata.  

Aga räägime aiaprojektidest. Alustuseks on meil plaan esiukseni viiv teejupp katta sarnaste kiviplaatidega nagu teisel pool maja sai pandud terrassilegi. Üsna klassikalised- tumehallid ja mõõdus 30x60, ääristatud pisi-pisikeste kividega. Käisime reede õhtul plaate tellimas aga töö enda jätame siiski meist asjatundjamatele. Samast firmast, mis meile suvel terrassigi ladus, peaks tulema mees nimega Samuel, ja allee ühe pika päevaga valmis tegema.
Tundus hea ja lihtne plaan. Aga ei. Alati peab mingi konks olema. Nii nagu ma kodusisustuspostituses kirjutasin- ka välitööde meistrimehed on siin äärmiselt nõutud ja nende graafikus vaba aega leida on umbes sama lihtne kui lotot võita. Nii ei jää meil muud üle kui saba keerutada ja telefonikõnet oodata. Ta lubas, et selle aastanumbri sees saab töö tehtud, nii et tegelikult palju polegi ju enam jäänud... 

Kõik ülejäänud tööd on meie endi väikestes kätes. Meil on parasjagu pooleli mitme heki istutamine. Kõigepealt siia terrassi poole aiaserva, et naabrivanaisa  ̶k̶o̶l̶a̶  vabandust varandust varjata. Naabril on otse meie aiaäärde julgen pakkuda, et aastakümnetete jooksul kõiksuguseid asju kogutud. Tead küll, kõike seda mida nagu väga vaja pole aga ära visata ka ei taha, sest äkki ühel ilusal päeval läheb ikka vaja, ja kui mitte endal siis vanaema lellepoja naisel ikka. Telliskive, savist potte, veetünne, katusematerjale, katkisi aiatööriistu, betoonist plokke.... Kogu see kupatus pole just kõige silmapaitavam vaatepilt.
Ma siis võtsin omale kinnisideeks sel sügisel sinna hekk ette istutada.
Kõigepealt pidin selleks sinna eelmisel aastal rajatud maasikapeenra aia teise serva kolima. Kaevasin uues kohas maa läbi, võtsin maasikad üles, kolisin nad aia teise serva, istutasin maha ja katsin eelmiseski kohas olnud puukoorest multsiga. Ma olen seda multsi nüüdseks juba kaks korda kokku korjanud, sest see tuli meil eelmisest kodust kaasa- ütleme nii, et on ka põnevamaid töid, mida aias teha. Ükskõik, mis töö, on parem kui see. Ja osadele maasikataimedele oli see samuti juba teine kolimine, nii et loodetavasti jääb see viimaseks.

Heki istutamise koht oli vaja samuti läbi kaevata ja taimede istutamiseks vajalik sügavam kraav rajada. Kogu 9 meetri pikkuses tegi selle ära C täitsa üksinda, sest kaevamine on siin maapinnas väga-väga raske. Mulle piisas maasikapeenrast.
Hekiks valisin sellised põõsad, mis püüavad pilke eelkõige õitega. Kümnest taimest pooltel jäävad ka lehed talveks külge, nii et veidike saab vaade olema varjatud ka talvisel perioodil. Teine pool on talvel raagus, nii et plaan on need vaheldumisi kasvama panna. Põõsad peaksid esmaspäeval kohale jõudma ja ma juba väga-väga ootan.

Täna saabusid Hollandist tulbi-, krookuse- ja hüatsindi sibulad. Jeiii. Mul on lõpuks oma aed, kus saab kevadel tulpe imetleda. Ma mäletan, et eelmises kohas elades, oli see üks mu suurtest aiaunistustest.

Tellisime ühelt vist üsna juhuslikult internetist leitud suurelt lillesibulate kasvatajalt mitut erinevat sorti tulbisibulaid, kaks krookusesibulate segu ja kahte värvi hüatsindisibulaid. Kui kevadel kõik ilusti üles tulevad, siis julgen soovitada ka, sest hinna poolest võiks neile juba praegu reklaami teha.
Täna ma nende istutamiseni ei jõudnud aga üks päev tuleb see töö ka ette võtta. Ma leidsin internetist sellise pisikese sibulaistutaja-tööriista. Huvitav, kas sellega läheks see töö hõlpsamalt? Keukenhofi lillepargis hakati samuti sel nädalal sibulaid istutama, neid pannakse seal maha 7 miljonit. Minu u sada tundub selle kõrval küll eriti köömes aga ikkagi... Vabatahtlikke abilisi?

Lisaks sellele siinpoolsele hekile on meil plaan veel teinegi sel sügisel maha istutada. Nüüd teisele aia poolele, köögiviljapeenra ja veepumba vahele. Seal on umbes poole lühem jupike maad vaja üles kaevata ja nende põõsaste pärast me täna aiandis käisimegi. Kohe ei saa siin loomulikult midagi. Need tuli samuti täna kõigest ette tellida, kätte saame põõsad alles oktoobri lõpus, novembri alguses, sest need tulevad paljasjuursetena ja selliseid siin piirkonnas enne üles ei kaevata ja müüma ei hakatagi.

Hekiks valisime purpurpöögi. Kui maja ette sai eelmisel aastal istutatud valgepöögi hekk, siis seekord otsustasime natuke haruldasema variandi kasuks. See ei langeta samuti talveperioodiks lehti aga need värvuvad sügisel eriti purpurseks ja tegelikult on lehtedel ka suvisel perioodil vist pigem lillakas-punakas kui roheline toon. Erinevalt valgepöögist, mis suvel on harilike roheliste ja talvel pruunide lehtedega. Pöögihekid on siin muide üsnagi levinud, sest nad kasvavad võrreldes näiteks elupuudega oluliselt kiiremini. Meile meeldivad nad aga elupuudest rohkem, sest muudavad vastavalt aastaajale värvi, pakkudes nii rohkem rõõmu ja vaheldust. Ja nendest loodud hekk tundub kuidagi looduslikum, maja taga metsas on nad umbes iga neljas puu.

Terrassi kõrvale leidsime aiandist kaks sellist põõsast, mille nime ma eesti keeles kahjuks ei leidnudki. Otsisin mis ma otsisin, leidsin küll soomekeelse variandi (hibiskukset), inglise keelse (hibiscus syriacus) aga eesti keeles ei miskit. Võib-olla pildi järgi keegi kunagi teab. Ja esiukse suurtesse pottidesse saime kuslapuu perekonda kuuluvad põõsas-pallid. Palgapäeval ei ole üldse hea mõte aiandisse minna aga ma lohutan ennast sellega, et järgneva päris mitme kuu jooksul ei lisanud sinna kulutabelisse nüüd mitte ühtegi summat.

Täna sai loodetavasti ka viimaste korda sel aastal muru niidetud. Õhtul kella seitsme ajal (seljas ikka veel ainult t-särk ja teksad) maasikaid ja kausitäie tomateid. Kasvuhoonet meil ei ole, nii et kõik mu tomatitaimed elavad niisama lihtsalt väljas ja nii uskumatu, kui see ka pole- neil on veel mitu-mitu kausitäit tomateid valmimas. Kui täna öösel just öökülma ei tule. sülitab üle õla ja koputab vastu puud
Maasikasaak oli täielik üllatus, sest nad pole uue koha peal veel kuudki kasvada saanud. Ja vaarikaid sain sel nädalal ka mitu peotäit. See on juba nii tavaline, et oleks peaaegu meelest läinud. Oktoobrikuised maasikad-vaarikad on ikka veel täielik müstika.

Bisous