Aastalõpu pidusöögid

 Sul on kõht head paremat jõulusööki täis, eks? 

Ma siis võin täna pisut meie jõululauast rääkida ja vana-aastaõhtu plaanidest kirjutada. Ikka nendest kokanduslikest. 

Me olime jõuluõhtul kahekesi kodus ja kus veel aega paremini sisustada saab, kui mitte köögis. Niisama õhtuni kingipakkide ees passimine tundus meile õige pisut imelik ja üsna aeglane ajaveetmisviis, nii et jätsime pakid korraks kuuse all rahule ja läksime ära kööki. 

Ma juba kirjutasin ka, et pearoaks otsustasime teha merikeelt. Leidsime ta muide ilma ühegi probleemita esimese poe kalaletist. Lebas seal jääkuubikute peal nagu vana rahu ise. Korra mõtlesime, et jätamegi ta sinnapaika, ei hakka teist segama. Filee kilohinna 9 ja 0 tuli meile mõlemale üllatusena aga et me tunneme ennast köögis ikkagi üsna hästi, otsustasime kätt proovida terve kalaga, ehk siis ise naha eemaldamise ja fileetamise ette võtta. Pealegi, lahke kalamüüja sõnutsi, pidavat see töö olema nagunii lapsemäng. Ja terve kala kilohind oli umbes kolm korda normaalsem. 

Youtube ja kogu internet vaidles sellele naerunäosele kalamüüjale muidugi sõjakalt vastu, väites, et merikeele puhastamine on umbes nagu raketiteadus, kindlasti on tarvis omada doktorikraadi ja ilma spetsiaalse merikeele noata, ei ole mõtet üldse kala poole hingatagi. 

Internet on täis kõikvõimalikke väljamõeldud muinasjutte. Merikeele puhastamine osutus üheks selliseks. Ühest kalast saab neli hästi õhukest ja peenikest valget fileed, mis koos lisanditega on paras portsjon kellelegi, kes on eelnevalt eelroaks lõhet ja foie gras'd söönud. 

Ja plaanib magustoiduks veel kooki ka süüa.

Merikeele filee on hästi hõrgu maitsenüansiga, vist täitsa väärt oma üheksat ja nulli. Meie keerasime ta retsepti järgi mingisuguse singi vahele rulli aga lõppkokkuvõttes oleks ilma singita temast ehk suurepärasema elamuse saanud. Ei, hea oli ta ikkagi. 

 Ma siin praegu alustasin küll pearoast aga tegelikult tegime me enne kala küpsetamist valmis hoopiski oma jõululaua magustoidu. Klassikalise prantsuse jõulukoogi bûche'i ehk meie mõistes ühe üsna rullbiskviidi moodi koogi. 

Sellel ajal, kui mina segasin kokku biskviiditaigna, valmistas C mu kõrval pralinee-täidise, mis põhimõtteliselt on nagu ise tehtud Nutella. See maitses C-le nii hästi, et ta otsustas meie aastavahetuseks külla kogunevatele sõpradele purgi seda maiust hommikusöögiks valmistada. Prantslastel on Nutellaga mingi life-long lovestory, millesse ei ole mõtet ennast segada. 

Küpsetasime biskviidi ahjus valmis, lasime tal niiske köögirätiku all 15 minutit puhata ja määrisime siis õhukese kihi pralineekreemi koogipõhjale. Minu ülesandeks jäi seejärel biskviit rulli keerata ja kuigi ma hoidsin seda tehes hinge kinni, siis tegelikult polnudki midagi hullu. Oleks tahtnud silmad ka kinni panna aga siis ei oleks küll vist midagi välja tulnud. Tegelikult nägi kook lõpuks täitsa rullbiskviidi moodi välja. Glasuuriks sulatasime pralinee-šokolaadi, mille puistasime üle pähkliseguga.  

 Aastavahetuseks katame me pika laua, sest meid on kokku 11 näljast suud. Tegelikult ma loodan, et kõigil on jõulusöömingutest veel kõhud nii hästi täis, et meil ei ole vaja viiekäigulist õhtusööki ette valmistada...

Plaanime vana-aasta õhtul teha üllatus-üllatus.... kala. Seekord siiski hulga harilikumat lõhe- või forellifileed, mida kavatseme suitsetada suvel Eestist kaasa toodud suitsugrillis. Me oleme seal suitsuahjus teinud nii vorstikesi, kanafileed kui kala ja peab ütlema, et kala oli neist ikka kõige parem. Sellisel viisil suitsutatud söögid ei ole siin ülemäära levinud, rääkimata sellest, et kellegil oleks mõni taoline suitsugrill kodus olemas... ehk seetõttu meie sõbrad just kala soovi avaldasidki.  

Kala kõrvale keedame kahte sorti riisi- musta riisi ning safraniga maitsestatud harilikku riisi. Ma ei tea veel, kuidas me selle serveerimise teoks teeme aga esialgne plaan on kaks riisi paigutada taldrikule yin-yang-kujulise sümbolina. Kui me sellega hakkama saame, ehk näed pilti ka. 

Kõrvale tuleb mingisugune valge kalakaste. 

Eelroogadest ei oska ma täna veel midagi rääkida. Meie esimesed neli külalist saabuvad juba homme õhtul, kaks pühapäeval ja kolm esmaspäeva hommikul. Esmaspäeva õhtuks on maja triiki täis. 

Ühesõnaga, mulle tundus, et eelroogade väljamõtlemiseks ja katsetamiseks on siin mitu päeva väga palju inimesi, nii et küll me midagi vana-aastaõhtuks leiutame. 

Pearoale järgneb rohelise salatiga juustutaldik ja siis on juba kolm käiku tehtud.  

Magustoiduks lubas C valmistada kaks rullbiskviiti. Ta oli meie jõululaupäeva katsetusega tol hetkel veel ilmselgelt väga rahul. Ja see tema lubadus tähendab loomulikult seda, et  m e i e  hakkame kahte kooki valmistama aga ma üldse ei kurda. Külg-külje kõrval köögis tegutseda on äge ja nii meie teema. 

Igatahes, aastavahetuse peolauale peaks jõudma üks pralinee-šokolaadiga ning teine sidrunikreemi ja beseega variant. Laupäeva õhtuks teen ma kirjut koera (kook, mida mu suureks üllatuseks, kõik me siinsed sõbrad väga armastavad), pühapäeval on magustoiduks grillitud puuviljad jäätisega. 

Pärast magustoitu on eeldatavasti aeg šampanja pudelil kork lüüa ja kui selle kõrvale serveerida üks suur puuviljavaagen, siis ongi vist viis käiku täis...

Bisous