Meie esimese ja teise jõulupüha hommikune imeilus peaaegu et talveilm inspireeris mind meie palmipuule uut potiümbrist kuduma. Vaene väike palm oli sunnitud juba detsembri alguses loovutama oma ilusa punutud potiümbrise kuusepuule ja niikaua kuni too kavatseb toanurgas seista ja särada (kaotamata ühtegi okast seejuures), oleks vaene palmipuu pidanud puhta paljalt läbi ajama. Pool detsembrit ta juba nagunii seda tegi.
Mis sest, et see härmatisest valge võlumaa kadus poole päevaga, tundub mulle, et see kootud potiümbris võiks terveks talveajaks siia jääda. Kuusepuu võib oma poti heaga endale hoida. Kes teab, ehk toob uus aasta meile õue ka killukese päris talve.
Potiümbrise tegemiseks kulus mul 1 tokk supersize suuruses villa-akrüüli segulõnga ja umbes paar tundi ühest õhtupoolikust. Oleks saanud vist poole vähema ajaga ka aga ma kudusin esimese variandi vertikaalsete triipudega ja kui see peaaegu valmis sai.... oli mul tunne, et horisontaalis triibud oleksid paremad. Õnneks on supersize lõnga hästi lihtne üles arutada.
Kudumiseks kasutasin vardaid suuruses 8 ja kuigi lõnga maxisuuruse tõttu ei ole vaja eriti palju ridu teha, on sellist paksu lõnga mu meelest tunduvalt ebamugavam kududa. Randmed väsivad palju kiiremini ära kui hariliku lõngajämedusega. Aga mul pole ka väga palju jämeda lõnga kogemust. See oli vist päris esimene.
Kõige lihtsamatest parem- ja pahempidi silmustest täitsa piisab sellise pisikese paksu töö jaoks. Keerukamate silmuste efektsus ei pruugi nii paksu lõnga juures väljagi paista, lihtsate silmustega saab töö hoopiski silmapaistvam.
Bisous
No comments:
Post a Comment