Friday 1 February 2019

Saa tuttavaks- Yuka

Me käime nüüd laupäeviti kolmekesi poes. Mina, C ja Yuka. 

Yuka võib teha supermarketi tiiru kolm korda pikemaks kui tavapäraselt harjunud oleme ja üleüldse mõistlik oleks, mistõttu juhtub vahel, et me võtame ta taskust välja hoopis kodus, kui kõik ostud on juba sooritatud. See ei ole võib-olla ta kõige-kõige otstarbekam kasutamine, aga mis sest, huvitav on sellegipoolest.
Turul ei ole temaga midagi peale hakata aga tahaks väga loota, et ei ole vajadust ka.
Yuka on telefoniäpp. Mis sa arvasid, millest ma täna kirjutama hakkan?

Mina näitan talle ükskõik millise toote triipkoodi ja tema näitab mulle, mida see toode sisaldab. Mitte päris nii, et mu juustukera koosneb 97% pastöriseeritud piimast ja 3% koorest. Selle teada saamiseks piisab äkki ikka veel elementaarsest lugemisoskusest.
Ma saan Yukalt teada toote head ja vead, mis on tingitud nendest hoopis huvitavamatest koostisosadest. Nendest, mida me kõik peaksime etikettidelt hoopis hoolikamalt (mis sest, et pahatihti oleks vaja luup appi võtta) lugema. E-ained, proteiinid, kalorid, kiudained, küllastunud rasvad, soola- ja suhkrukogused jms.
Yukal võtab aega umbes sekund, et analüüsida mida neist on tootes üleliia palju või vähe; kas mõni neist on tervisele hoopis kahjulik ja selle info põhjal hinnata toote 100-punktilisel skaalal kas suurepäraseks, heaks, keskpäraseks või halvaks.

Eriti kasulik on, et e-ained on äpis kõik lihtsalt lahti seletatud. Näiteks, et E150a on värvaine karamell ja E250 on naatriumnitraat ehk säilitusaine. Mõned e-ained ei kujuta tervisele mingit ohtu ja nende tarbimist ei pea sugugi kartma. Leidub terve hulk looduslikke värvaineid ja mõned konservandid on toote säilitamiseks hädavajalikud. Teisel pool on aga ilmatuma pikk nimekiri ainetest, mis põhjustavad (või võivad põhjustada) terviseprobleeme ja mida võiks võimalusel ikka pigem mitte süüa.
Pean tunnistama, et enne Yuka meie ellu saabumist, ei teadnud ma muidu ühegi e-aine numbri tähendust peast.

Hea näide. Rohelised läätsed. Said 90 punkti 100st. Sisaldavad suurepärases koguses (nii ongi kirjutatud) proteiine ja kiudaineid. Kaloreid neist ei kogune ja küllastunud rasvu peaaegu et polegi- 100g kohta 0.1g. 0.7g suhkrut sisaldavad ka aga seegi pole märkimisväärne kogus.

Halb näide. Poest ostetud pakk peekonit. Sai 100 punktist 0. Enam halvemini ei saaks skoorida. Sisaldab 100 grammi kohta 7.8 grammi küllastunud rasvu, mida on üleliia palju ja 2.2 grammi soola, mida on samuti waaay too much. Aga see selleks. Lisaks sisaldab ta nelja e-ainet: E250, E326, E316 ja E262. Viimased kolm ei kujuta tervisele riski aga esimest naatriumnitraati on nii palju, et äpp märgib selle punasega riskiks tervisele. Ise tead, sööd või ei söö.

Ega väga ei taha küll süüa. Ja mõtlema panemiseks piisab täiesti nende ladinakeelsete hirmpikkade nimetuste  ̶l̶u̶g̶e̶m̶i̶s̶e̶s̶t̶  veerimisest- dichlorophényl(éthyl) imidazole, thiabendazole, acide benzoïque,... Ausalt, pärast seda ei ole mul vahel vaja isegi võimalike allergiate, põletike, reaktsioonide ja haiguste loeteluni jõuda... Mõtled korraks sügavamalt selle peale, mida sa iga toidukorraga omale vabatahtlikult sisse sööd ja hakkabki natuke hirm. Probleem on selles, et enamasti läheb see mõttehetk lihtsalt üsna ruttu mööda.

Meil oli siin üks päev hetk sidruniga. Võtsime ette sidrunikoogi küpsetamise ja retseptis järge ajades jõudsime sinnamaani, kus oli vaja kasutada ka sidruni koort. See, et tsitruselisi mürgitatakse puuviljadest kõige rohkem, on nii common knowledge, et meie jaoks oli loomulik, et selle koogi tarbeks tuleb osta bio sidruneid. Bio poe puuviljaleti ees oli aga müügil kahte sorti sidruneid. Neid, mida pole töödeldud peale korjamist ja neid, mida pole siis üldse üheski etapis töödeldud. Ja vot need esimesed sidrunid panidki meid hämmingus kukalt kratsima. On bio aga pole ka, sest "pole töödeldud peale korjamist" tähendab seda, et sidruni kasvatamisel on ju ikkagi kasutatud kemikaale ja see pisike sidrun on pääsenud vaid koorele pritsitavast Imazalil'i (võimalik kantserogeen) doosist. Et seest on mäda aga vähemalt koor on puhas. Nagu mismõttes?

  Aga Yukaga on huvitav. Toiduanalüüs oli meile senini tundmatu maailm ja Yukalt saadavad teadmised tekitavad elevust ja arutelu. Ja vahel pahameelt ka, kui mõni hea asi ootamatult kahtlaseks osutub.

Põnev on teada, mida head ja mida halba ja kui halba me köögikappides leidub. Sest ma võin ju poes riiuli ees seda singipakki keerutada ja kõik e-d üles lugeda aga kui ma ei tea, mis nad on ning kas ja kuidas nad võivad mu tervisele ohtlikud olla, siis mis kasu sellest lugemisest on? Selleks et paremaid valikuid teha peab teadmisi olema. Ja natuke kainet mõistust ei tee ka paha.

Seda viimast siis selles mõttes, et kui sa skännid sisse paki soola, siis Yuka ütleb sulle, et selle toote tarbimine ei ole mõistlik, kuna sisaldab liiga palju soola...
0-punkti ehk nendele väga halva hinnagu saanud toodetele pakub äpp alternatiive. Me oleme päris mitu korda selliste toodete otsa komistanud. Näiteks soovitas Yuka meie 16 punkti saanud sinepi asemele hoopis ideaalset sinepit (100 punktist 100). Me ei teadnud, et meie sinepis on hiigelsuur kogus soola ja kolm lisaainet, millest ühte võiks mitte kogu aeg süüa. Also, kes oleks võinud arvata, et kuskil riiulil seisab ilma ühegi halva koostisosata ideaalne sinep?
Alternatiive on tavaliselt mitmeid ja õnneks koos pildiga, et järgmine kord poodi minnes oleks lihtsam otsida. Veel üks põhjus, miks temaga poeskäigud täiesti märkamatult ebatavaliselt pikaks kujunevad.

Esimesel korral seisime liialdamata hea pool tundi supipakiriiuli ees ja skännisime peaaegu kõik supipakid läbi. Huvitav oli, muud ei midagi. C ei söö üldse suppi, nii et ma ostan vahel omale neid pisikesi üheportsjoni supipakke, et oma supiisu leevendada. Sest mulle tundub, et ühele inimesel supi keetmine on natuke liiga suur ettevõtmine. Üllataval kombel said väga paljud supipakid äpilt täitsa hea hinnangu, nii et vahetevahel neid süüa on mu meeelest täitsa okei.

Üleüldse on meie ostukorvi jõudvad need harvad valmistoidud olnud üllatavalt väheste lisaaineteta. Mõnikord võib meil kummagil olla töölõunaks näiteks tortellinid veiselihaga või toorsingiga või ravioolid basiilikupesto ja männiseemnetega vms.
Ainukese asjana kipub neis ikka natuke liiga palju soola olema. Ma olin täiesti veendunud, et nendesse peidetakse suurtes kogustes kõikvõimalikke e-aineid, kunstlikke maitse- ja -lõhnatugevdajaid. säilitusaineid, stabilisaatoreid, emulgaatorid ja mida kõike veel. Aga tuleb välja, et see asi ei ole üldse nii hull. Viimati C-le ostetud veiselihaga tortellinid said 63 punkti 100st, ja ainukese "veana" oli jällegi natuke liiga palju soola- 100 g kohta 1.2 g.
Eks valmistoitude lisaainete kogus sõltub natuke ka valitud brändist ja sellest, kui palju ma selle pastapaki eest raha välja tahan käia.

See, et me äppi igal poeskäigul (või pigem selle järgselt) kasutame, ei tähenda veel seda, et me nüüd ainult häid valikuid teeksime. Me alles avastame seda lisaainete maailma.
 Lisaks kõigele eelnevalt kirjeldatule, koostab Yuka viimase kuu aja kohta ka nö taldriku, kust on hästi näha, kui suure osa head ja halvad tooted sinu taldrikul hõivavad. Viimase kuu taldrikul oli meil suurepäraseid ja häid asju vaid napilt üle poole taldrikust, mis tähendab seda, et me sõime sisse ka terve hunniku halba kraami.
Meil ei ole nüüd plaanis kogu oma toitumine seetõttu kardinaalselt ümber teha aga mõningaid paremaid valikuid võiks ju ikka proovida teha. Mõtlema paneb see äpp meid igatahes tunduvalt tihemini kui varasemalt ja ehk me jõuame ühel hetkel ka sinnamaani, kus see mõtlemise hetk ei lähegi mööda.
Kosmeetikat saab selle äpiga muide samuti analüüsida aga ma pole sinna maailma veel sukeldunud. Kes teab, võib-olla kunagi tulevikus, praegu on toidumaailmast ja selle tagatubadest mulle küll ja küll. Yuka oskab lugeda ainult prantsuse tooteid, proovisin eesti lepasuitsujuustu pakiga. Ei osanud selle kohta ööd ega mütsi arvata. Kas Eestis võiks ka selline äpp juba olemas olla?

Bisous

No comments:

Post a Comment