Peaks nagu hõiskama, et lõpuks ometi kevad! aga tegelikult on meil siin juba mitu nädalat üpris kevadine olemine olnud. Linnud laulavad ja krookused õitsevad. Ega meil seda talvist olemistki eriti palju polnud. Kõige suurem miinus oli ühel jaanuarikuisel laupäeva varahommikul, kui kraadiklaasil oli number -9. See on juba midagi, eks. Kusjuures, kui me oleks paar tundi kauem maganud, ei oleks me sedagi ilmselt näinud.
Veebruari lõpus oli üks nädal 19 kraadi sooja ja sealt edasi mingit katastroofilist ilmaimet polegi sündinud. Loodus on vaikselt aga järjepidevalt kevade suunas liikunud. Öösiti ja hommikuti on mõned miinused aga päeval on +16. Ilma üle ei saa siin kuidagi moodi kurta.
Aga hoolimata nendest mõnusatest kevadilmadest olin ma alles täna esimest korda pikemalt aias. Ja sain näpud täitsa mullaseks ka. Puhastasin maasikapeenra ära ja panin tagasi vahepealsete tormidega ära lennanud peenrapiirded. Roosidelt eemaldasin sügisel külmakaitseks pandud põhuhunnikud ja riisusin kokku hunniku koltunud lehti.... Aiatööde hooaja võib siin meie juures nüüd täitsa ametlikult avatuks kuulutada. Homme lähen uusi aiatöö kindaid ja kummikuid ostma. 
Meil ei ole selleks aastaks tegelikult suuri aiaplaane. Vist.
Kuna meie plaanid tekivad vahetevahel täitsa üleöö, siis ega kunagi päris kindlalt ei saa midagi väita aga praegused jutuajamised aiateemadel on olnud ikka üsna tagasihoidlikud. Võrreldes kahe eelneva aastaga, mil sai aias ainult suuri tegusid tehtud.
Selle veebruarikuise "kuumalaine" ajal paigaldasime maja ühele küljele pesukuivatusnööride süsteemi. Päev pärast seda, sadas loomulikult kaks nädalat jutti iga päev vihma, et ma seda jumala eest proovida ei saaks. Aga nüüd, kui ilmad on ilusad olnud, olen juba mitu masinatäit seal ära kuivatanud. Nii hea on. Värske õhu käes kuivanud pesu, eriti voodipesu, on ikka superluks. Ja see püsiv nöörisüsteem on ülimugav, võrreldes meil siiani kasutusel olnud kokkuvolditava kuivatusraami edasi-tagasi tassimise ja pideva uppilendamisega.
Edasistesse aiaplaanidesse võiks sel aastal kuuluda maja ees oleva pisikese jupi aiapiirde paigaldamine. See on ainuke koht, kus meil aiapiiret veel pole ja sealt edasi tuleks juba värava ehitus aga see viimane lükkub suure tõenäosusega järgmisesse aastasse. Kui me seda just ühel ööl ootamatult plaani ei võta...
Kasvuhoone ostmine lükkub vist samuti edasi. Ma kasvatasin eelmisel suvel ligi 25 tomatitaime avamaal ja mu sügavkülm on siiani omaia tomateid täis. Põhimõtteliselt olen ma edukalt tõestanud, et siinses kliimas saab ka ilma kasvuhooneta hakkama aga ühte pisikest ja kindlat (vundamendi ja klaaskonstruktsiooniga) ehitist tahan ühel ilusal päeval ikkagi. Et paprikat kasvatada, sest see siin avamaal valmis ei saa. Melonit ja arbuusi katsetan sel aastal avamaal aga karvane tunne on, et need tahaksid ka pigem kasvuhoones elada. Ja baklazaan ka.
Nagu näed, jõudsin mõned ettekülvid ka ikka teha. Pean pisitaimed nüüd veel ümber pikeerima. Sel aastal on mul pea kõik tomatisordid Eestist pärit- Malle ja Valdur ja muud tegelased. Ema saatis. Suvikõrvitsat panin ka, natuke pipart ja siis kandikutäie päevalilli. Neid kasvatasin eelmisel aastal ka ja nad olid imevahvad. Kõik ülejäänud köögiviljad külvan otse peenrasse, kui paras aeg kätte jõuab.
Nüüd kohe- nagu homme ja ülehomme- tahaks mõnes kohas muru parandada. Ta on meil kohati veel ikka lapiline ja köögiviljaaia peenramaa oleks vaja külvideks ette valmistada. Ehk siis tuua komposti ja maa läbi kaevata. Meil on kolm väikest tunnelkasvumaja, sinna alla saaks juba salati ja redise vist kasvama panna.
Kevade edenedes on mul siiski üks plaan- püsikutest lillepeenarde rajamise tahan ette võtta. See on ka ainuke praegu silmapiiril terendav suurem ettevõtmine. Mul on kolm peenart, aga kuna kuskil ei ole veel mingeid konkreetseid kompositsioone, siis tahaks nüüd sellega tegeleda. Et suvel oleks püsivat lilleilu.
Ostsin algaja hobiaednikuna omale lillepeenra rajamise põhimõtete raamatu ja see on mul hetkel öökapiraamatuks. Mu raamaturiiuli ainukesed prantsusekeelsed raamatud puudutavadki aiandust. Või siis kokandust.
Ja kui aia tavapärane-igapäevane hoolitsus (loe: rohimine ja muruniitmine) välja arvata, siis on meie kõige suurem plaan sel aastal rohkem oma aeda nautida. Eelmised suved me muud ei teinud, kui ainult rügasime aias hullu moodi tööd teha. Nüüd, kui aed on piiratud; meil on ilus majaesine plaatidest tee ning jalgrada, mis viib maja taha; marjapuud ja-põõsad on istutatud, erinevad hekid samuti; köögiviljaed on rajatud; tundub mulle, et meil on täiesti väljateenitult õigus sel suvel veeta palju rohkem aega võrkkiiges raamatut lugedes ja limonaadi juues. can't wait!
Mõnusat alanud nädalavahetust!
Bisous
No comments:
Post a Comment