Ostupäevik

Eelmisel aastal pidasin ma vahelduva eduga toidupäevikut. Enamasti siiski pigem edukalt vist, sest kaheteistkümnest jäid vaid kaks kuud lõpus korraliku lõppsummata. August, sest kolmenädalasel puhkusel kehtivad teised reeglid ja eelarved ning millegipärast ka mai. Miks, ei tea, ei mäleta.

Päeviku pidamine nägi välja nii, et ma panin exceli tabelisse kirja kõik meie toiduostud, eesmärgiga hoida nii meie toidueelarvel silma peal.

Tundub nagu oleks hiiglama suure töö ette võtnud aga tegelikult oli kogu asi ääretult lihtne. Kasvõi ainult sellepärast, et me käime vaid korra nädalas poes, mistõttu tšekkide sissekandmisi ei olnud vaja teha isegi mitte igapäevaselt. Üks tšekk supermarketist ja üks turult ei võta ka ülemäära palju aega ning excel teeb teatavasti kõik arvutamised sinu eest ära, mistõttu on sellisel kujul eelarvepäeviku pidamine lihtsamast lihtsam. Vaja on vaid tekitada harjumus summad kohe üles märkida. Enne kui tšekid rahakotist müstiliselt haihtuvad (juhtub vahel) või nädalad müstilise kiirusega mööda saavad (juhtub tihti) ja ma jälle ennast kassasabas seismas leian. 

Kui aasta otsa lõppema hakkas, otsustasin ma aga toidueelarve pidamisele kriipsu alla tõmmata. Päris ausalt öeldes eelkõige sellepärast, et mulle tundus, et me saame oma (söögi)majandamisega ka ilma selleta tegelikult väga mõistlikult hakkama.

Mul on alati poodi minnes ostunimekiri kaasas, me ostleme vaid korra nädalas, teeme valdavalt kõik söögikorrad algusest peale ise valmis... Mulle tundus, et meie kaheksa aasta pikkune rutiin on täitsa mõistlik ja toimiv ning ma ei näinud põhjust kuskilt otsast hakata meie toidueelarvet veel kuidagi moodi kokku tõmbama.
Tuli välja, et meie praeguste harjumuste juures (harvad väljas söömised nt) on meil ikka täitsa mõistlik igakuine eelarve ja sellest veel midagi säästma hakata, ei tundunud hetkel väga vajalik olevat. Kui mingil põhjusel peaksid meie sissetulekud ühel päeval vähenema, saab toidueelarvet muidugi vabalt kokku tõmmata. Kuna aastane päevikupidamine andis väga konkreetse ülevaate sellest, kui palju siis igakuiselt nt toidu peale kulub, otsustasin ma selle aasta alguses seda ühes teises valdkonnas edasi katsetada. 

Alates selle aasta algusest olen ma pidanud ostupäevikut, pannes sinna seekord kirja kõik oma rõivaostud. Kingad, kindad ja kübarad kaasaarvatud.

Ma olen siin varasemalt ka kirjutanud sellisest nähtusest nagu capsule wardrobe. (Rõivabrändi VETTA ja capsule wardrobe'i postituse leiad SIIT)
Selle idee valguses ja natuke ka meie uute garderoobisüsteemide tõttu, olen ma oma garderoobi vaikselt ümber korraldanud ja sellest sündis tegelikult vist ka ostupäeviku pidamise idee. Tahtsin teada saada, kui palju ma rõivastele kuus kulutan. Mida ja millal ostan ning kui suur osa palgast sellele kulub. Eesmärk on ikka aina mõistlikumalt tarbida ja soetada vaid selliseid esemeid, mis tõesti selga jõuavad. Selline päeviku pidamine on mu meelest kõige lihtsam viis tarbimisest väga konkreetset ülevaadet saada. 

Ostupäeviku kuuenda kuu alguseks pean tõdema, et minu seatud eesmärke (näiteks palju rõivastele kuus kulutan) toetab see päevikupidamine väga hästi. Täna päevikut lahti tehes selgus, et viimati soetasin ma endale rõivaeseme veebruaris. Aprillis ostsin paari tenniseid.
 Kuigi ma tean küll miks ma mitu kuud pole rõivapoest ostuga väljunud, oli see siiski natuke üllatus.  Pigem positiivses mõttes. Vist. Ma peaksin pigem hakkama pidama kulupäevikut oma aia kohta, sest just seetõttu jäid kevadel seelikud-pluusid ostmata. Idee järgmiseks aastaks?
Seemned, lilled, lillepotid, mullad, väetised, köögiviljataimed, põõsad, peenarde äärekivid... ma tean küll, kuhu mujale mu raha märtsis-aprillis-mais kadus.

Aga tegelikult on mul selle üllatuse üle natuke ka hea meel. See tähendab seda, et ma kannan rõivaid, mis mul juba kapis on. Ma üritan osta vaid vastavalt vajadusele ja pigem ikka kvaliteeti kui kvantiteeti. Kuigi vahel teen ikkagi ka impulssoste ja mõnikord tundub, et ilma selle kleidita kohe kuidagi moodi ei saa ka aga mu üleüldine rõivatarbimine ei ole vist sugugi nii käest ära, kui ma aasta alguses seda päevikut pidama hakates arvasin.

Ma juba tean, et sel kuul saan ma sinna mõned uued sissekanded teha, sest ma hakkasin vaikselt puhkuste peale mõtlema ja selle peale, mida kohvrisse panna. Aga üldiselt loodan ma, et mu päevikutäitmine kulgeb sellises tempos aasta lõpuni.

Kas oled kunagi mõelnud, kui palju rõivaste peale kulutad?

Bisous